Pseudokommunistlikust turust Eestimaa pinnal

Siin Moskva!
Homme leiba ei saa!
Siin Tallinn!
Homme kõik on kallim!

No selline omaaegne mingisugune lobatõuline lora kiskus ajukurdudest välja, kui lõunapausil kuulasin raadiumit, kus lahati elukalliduse teemat.
Kindlasti oli sel loral veel salme, kuid praegasel hetkel ei tulnud meeldegi.
Mõelda vaid, ligi kolmandik sajandist on see tükike pikemast lullast mu peakolus sitsinud.

Üks asi ei andnud rahu.
Väike turg peaks soodustama hinnalangust palju drastilisemalt kui suurem.
Millegipärast pole seda juhtunud.
Järelikult on ärimeestel pseudokommunistlik minevik kukil hingamas oma letargilist hingeõhku.
Ega Nõukogude ajastul hinnad ka langenud – nii kuidas kaubastu hinnakomitee hinnasildile maalis, nõnda ka müüdi – ma küll ei mäleta et allahindlust tehti, välja arvatud praaktootele.
Pigem head raamatud „Mirabilia“ sarjast said juurdehindluse man.
Miks väiksel turul hinnalangus peab toimima kaupmehele valusamalt kui suuremal turul?
Aga sellepärast, et väikene turg küllastub kiiremini.

Eesti kaubanduse eripära on see, et tuuakse maailmamainega toode Kagu-Euraasiast sisse ja üritatakse hingehinna eest see maha parseldada. Enamasti see ka õnnestub, sest liikvel on igasuguseid moeteadlikke kodanikke, kel tengelpung on üsna rasvane. Aga, see on paraku väike kontingent võrreldes massiga. Enamus ägab laenukoorma all. Samas on poed üsna tühjad inimloomadest, mitte kaubast.
Mitu korda, niipaljukest-vähe, kui ma suurde linna olen eksinud, olen jalutanud riiulite vahel ja vangutanud pead mõeldes, kuidas suurte kaubakettide kaupluses kaubapinda raisatakse.

Ammuilma on pähe taotud, et hulgi on odavam.
Hea küll, kui nii, siis nii.
Oletame, et lähen suvalisse suurketi poodi. Tahan osta kolm teksatagi, kolm teksapaari ja kaks paari korralikke saapaid. Peaks olema hulgiost. Aga kasseeritakse ikka see summa sisse, mis hinasildilt paistab. Allahindlust selle eest ei saa, kuigi unistada võib.
Järelikult on hulgiost odavam ainult firmale endale, kuid ostjale omakorda hulgimüüki ei teostata.

Ah, mis mina sellest kaubajuutlusest üldse tean.
Ma olen nii üht kui teisipidi vastu pükse saanud.
Sellepärast ma ei tükigi äriilma.
Mul pole ärisoont.

Aga jah, tulles tagasi tänase raadiumiteema manu, siis üsna mugav on ütelda järgmist – väikese turu eripära tingib praeguse olukorra, kus hinnad tõusevad kiiremini taevasse, kui rahva elatustase härjailana teosammul järgi jõuab.
Kui jõuab...
Tegelikult on meil Ühisturg, mis on üks Juraliidu alustalasid ja meil kehtib EestiUusRuubel.
On aeg suuremalt mõtlema hakata, härrased kaubastust!
Ärge te kuradid väitke, et turg on väike.
Pigem loobuge palmide all peesitamast.
Sest Sportland juba osaliselt läks inglaste omandusse.
Kui läinuks sajaga, siis saabunuks sõda nii riiete, jalatsite ja muu pudipadiga, milles kohalikud niinimetet kaupmehed tõstnuks käpad taeva poole.