Vaktsinatsioonist puutumata jäänud relikt

Tõbiseks jäädes, nagu ajude väljanuuskamise omasse, võib Raisakull põdeda pikalt, et ei avita ei ussi- ega püssirohi, kuni selle hetkeni, kui mingisugune survele vastupanev veresoon ninas lõhkeb. Peale seda plahvatust millegipärast Raisakulli tervis hakkab imekombel kibekiirelt paranema. Justnagu senised vaenlaseviirused vahetavad poolt ja aitavad peremeesorganismuse tervenemisele kaasa.
Seepärast polegi Raisakull aldis tohtrite manu minema.

Raisakull on oma haigusloost välja lugenud igatsugu kaitsepookimisi. Misse pani hoopis kukalt kratsima – niipalju, kui Raisakull mäletab esivanemate juttudest, pole sellel ajastul, mil Raisakull titt oli, talle ühtegi süstlatorget tehtudki. Pigem on valgekitlikandjad kartnud, et tapavad Raisakulli nõelatorgetega ärr.
Seega on Raisakulli haiguslugu moonutatud ega vasta tegelikkusele.

Samuti on Raisakull igatsugu õigeaegsetest ravisoovitustest eemale jäänud – tohtrid ei viitsinud ühtki sõrmeliigutust teha, pidades õigeks Raisakull hoopis oma silma alt minema kupatada, näiteks niinimetet lollide hooldekodusse.

Suur rist ja viletsus paistis tohtrite ahastavatest silmadest, kui Raisakull oma molu neile näidata püüdis ja parasjagu kimbutavale haigusele abi nõutas ning kergendusohe pääses nende suudest, kui Raisakull enda järel ukse sulges.
Enamasti abi saamata.