Nato-värgist ka paar mõtet

Taamal lendavad jänkid juba NATO egiidi all mitmet-setmet päeva madallennul üle metsa.

Ägedad summutid on neil küll.

Ega siin saa miskit paha sõna ütelda.

Meenutan siin oma paari lapsepõlvesuve, mis ma vanaema man veetsin. 

Või siis oma koolipõlveaegu Tarbatu Pööbelmanni-instituudis.  

Need olivad ikke väegade mürarikkad, olgugi, et punakotkad pikeerisid kaks-kolm korda kaugemal-kõrgemal kui jänkid tänasel päeval lendavad.

Nõukogude lendurite eripära oli peale õhkutõusmist gaasipedaal põhja suruda, et helibarjäärist läbi lipsata. 

Või oligi neil õhupallide põhivarustuses peale uneliivakottide ka silikaattellised seks otstarbeks?

Onu Brežnev keerleb vist vurrina oma hauas seal Punamüüri juures ringiratast - tänu sellele, et NATO siin möllab? 
Seda muidugi juhul, kui talle jäeti sinna, kuhu ta kukkus matmise aegu valusalt kõva kolakaga, manööverdamisruumi. 
Ilmselt seetõttu ei saavat ka Poe Volli rahulikult imperaatorit mängida, kuna see ühtlane ja monotoonne surin hakkab talle närvidele.

Taoline mõte on millegipärast kujunenud, kui kaen viimase aja uudisklippe...