Kui ma laupäeva
hommikul siit kihelkonnast naaberkihelkonda väntasin, sõitsid
minust Tamsalu ja Väike-Maarja vahelisel lõigul põrinal mööda
üksainumas tsikkel ja üks kaubiku moodi masin, misse lehkas hobuste
järgi. Kummaline küll – tollesama üksiku tsiklimehe nägemine
tõi mulle meelde, et mingi üritus pidi sel päeval toimuma ja et
rohkem tsiklipõrinaid ei tulnud ega tulnud, siis sinnapaika see
mõttejublaku kerimine ka jäi. Küll aga andis ajule emotsionaalset
tegevust just hobuveok.
Sai eelmise nädala
jooksul sihukest mõtet veeretatud, et kui ma juba sealkandis olen,
siis võiks juba mõlemaid üritusi külastada. Kahjuks mõtteks need
jäidki.
Tööd oli vaja
teha.
Õhtul kaesime
sügelistega, et ikke jupp tööd sai ärr tehtud, kuigi nüüd
eeloleval nädalavahetusel on loodetavasti rahvast rohkem kohal, siis saab
pooleliolev lõpuni tehtud.
Päev otsa paljaste
torso ja säärtega tööd teha pole mitte teps hää mõte, aga kes
siin on rääkinud minusuguse ajuolluse mõistlikust tegevusest.
Põhjus on üsna proosaline – kodus ma ei saa päikest võtta, kohe
on parmud hakkamas. No niipalju ma ka rikas pole, et igaühele
kuuspakiga lajatada.
Saunas kaesin õhtal,
et ülearu olen päikese käes liikunud – paar sulge, piisoninahast
niudevöö, kotkanina ja tomahook oli puudu, et minust valmis
indiaanlane saanuks.
Vähemalt olen poolel teel oma uuel kinnisideeteel - saada pruuniks 22. juuliks, et siis kolida kuskile eksootilisse riiki nagu simbvaabve, sõnumiga: "Majanduspagulane EU-st!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar