Seda, et jah...

Pühi ise, kui sa ikka selleks võimeline üldse oled.

Ma olen laisk.

Väga laisk.

Totaalselt laisk.

Ühiskond on mind selliseks vorminud.

Ja vormib edaspidigi.

Laisaks.

Ma olen üritanud laiskusele selja keerata.

Ei õnnestu see asi mul mitte üks teps.

Kunagi ammusel ajal olin ma geenius.

Enda arvates.

Ma ei kuulutanud kõva häälega.

Et ma geniaalne olen.

Alalhoidlikkus hoidis tagasi.

Aastatega on minust saanud elav legend.

Kellele makstakse igakuist elatist.

Muidugi tagamõttega.

Ehk hakkan elundidoonoriks.

Aga ma ei saa.

Tohtrid ei lase.  

Viimasel ajal pole mul miskit teha. 

Kui õltsi kaanida. 

Sekka ka kangemat jooki. 

Hävitan nõnda oma suuremat vaenlast. 

Tagavaravarudest. 

Too aga kõlab nagu vaenlase tagalas. 

Tead ikka, et...

Partisani elu pole kergete killast.