Kriis

Mis imeloom see kurikuulus keskeakriis on, mille süüks aetakse kõik lörriminemised, mis ei haaku enam nõndanimetet edukusega, progressiga?

No tahaks ette teada, mismoodi ta välja näeb.

Et teaks võidelda.

Oma kiduravõitu massiga.

Massiga aga just lüüakse – teavad asjassepühendatud.

Ega asjata öelda ammusest ajast – vaenlast peab tundma, siis suudad ka selle hävitada. 

Kuid üks asi on vähe segane küll. 

Sõna kriis tuleneb ju saksa keelest ja tähendab sõda.
No ma pean siis iseendaga sõdima hakkama?
Sellisel juhul ei oska ma ennustada, kui suureks-väikeseks ma endale tekitatud sõjakahjud hindan. 

Järelikult pole ma adekvaatne. 

Paras hullumaja patsiendikandidaat aga küll...