13.10.09

Peldiku tühjendamine


Ülaloleva pildi autoriks on mu vanem veli, kes püüdis selle oma aparaati Euroopas tiirutades. 
Dixi maja asub Saksamaal, kiirtee A1 ääres, Wuppertalis.

SISSEJUHATUS ELIK ALGUSE ASI
Kui mul ükskord peldik täis sai, siis hakkasin kirjandust otsima. Et kus oleks kirjas: kuidas tühjendada käimlat. Otsi või lolliks, aga mida pole, seda pole. Sai siis kuidagimoodi peldikust väärt kraam välja veetud. Nii, kaks korda aastas ma pellerit tühjendan- kevadel ja sügisel. Muidugi küsite, et miks sibi ei kutsu? Mul pole aega mööda ilma ühte sibi taga ajada, kui töö tahab tegemist. Ja üks asi veel: tänapäeva sibid töötavad masinatega. Kui keegi seda ei tea, siis olgu siin ära toodud mõned masinate terminid nagu virtsapütt, fekaalipump, sibiauto. Käsitsi tööd ei tee tänapäeval ükski sibi. Ja veel pean mainima, et kui on kuivkäimla, siis see muudab tehnika kasutamise mõttetuks.
TÖÖVAHENDID
Töövahenditeks soovitan mina valmis vaadata järgmised:
kang,
labidas, lameda otsaga (vahet pole, kas uus või vana), parem, kui on kaks,
käru, soovitavalt täispuhutava rehviga,
4-5 ämbrit vett,
pika varrega hari,
pesupulbrit või pesuvahendit (vana šampoon kõlbab ideaalselt),
1 balloon vänge lõhnaga deodoranti või 2-3 pudelit „Troinoid“,
pudel viina, konjakit, viskit, dzinni või mida keegi soovib.
ETTEVALMISTUSED
Et peldiku tühjendamine on üks määriv töö, siis mõned soovitused, mis kuluvad marjaks ära. Kõigepealt tuleb vaadata, kuhu sitt panna, niinimetatud ladustada. See peab olema koht, mis asub väga vähekäidavas kohas. Kaevata tuleb auk normaalsesse sügavusse ja suurusesse.
Kui on lauda taga sõnnikuhoidla, siis võite ladustada ka sinna. Aga arvestage sellega, et kui loomasõnnikut võib kasutusele võtta aasta pärast peale ladustamist, siis sita taaskasutusaeg väetisena tuleb kõne alla 3-5 aasta möödudes. Liialt vänge on kaka.
Muideks, augu kaevamine võtab aega kolmandiku ajast. Kui auk kaevatud, siis tuleks see ka vooderdada, soovitavalt põhuga. Põhk on hää selle poolest, et ta ju looduslik ja kõduneb.
Seejärel otsida 4-5 ämbrit, need veega täita. Tuleb veeämbrid viia augu piirkonda. Samas ei tohi ära unustada harja ja deodoranti, mis tuleb ka viia sinna, kuhu sitt ladustatakse.
Riietus võiks olla selline, millisest ei hakka kahju. Teisalt on ikke uhke vaadata, kuidas päevakangelane veab smokingus või frakis, lipsustatud ja pidulikus olekus sitta.
Üks asi tuleks enne kindlasti üle vaadata, nimelt kas käruload on olemas ja kas nad on kehtivad. Muidu võib politseinik su rajalt maha võtta ja kullakambri tühjendamine lükkub kaugesse tulevikku.
Kui muusikata ei saa hakkama, on paslik soovitada siin soojalt „Fekalist“i kodumaise pundi „Meie mees“ esituses.
Kui ettevalmistused tehtud, algab tähtsam osa:
SITARALLI
Sitaralli avapaugu võiks anda õrnem pool, kes tegelikult hoiab haisust võimalikult kaugele. Või hoiab nina pesulõksuga kinni. Maitse asi, kuidas keegi käitub. Naine saatke pärast starti sauna kütma, et ta ees ei tolgendaks ja sind vihaseks ei aja.
Käru, kangi ja labidaga tuleb peldiku taha minna. Enamus peldikuid on ehitatud tagaluugiga. Sealtkaudu saab kastile ligi. Tõmmake kast välja ja asuge seda tühjendama. Ikka labidaga käru täis ja käruga augu suunas teele. Jälgima peaks aga, et sitt üle ääre ei voola. Muidu on tee ligane ja kes sealt koristama hakkab. Augu veerel kallutage sitt kärust välja.
Kui aroom hakkab vastu, lohutage ennast ühe kuldse ütlusega: SITAHAIS ON KOPSUROHI, SEDA KEELATA EI TOHI! (Ja keski teadis rääkida seda, et südamehaiged, kes seasitta paljakäsi korjavad, pidid kuigipalju paranema. Kuivõrd selles tõtt on, ei tea. Vastuse annavad tohtrid).
Mõnel võib ka okserefleks tekkida, siis laske aga julgelt, sest häda ei anna häbeneda. Ja sellega annate seedebakteritele võmaluse seguneda. Aga sõrmi ei maksaks suhu toppida, muidu tuleb mingi kõhutõbi kallale.
Kui sitt veetud, puistake veidi saepuru kasti põhja. Mõni soovitab lupja, kloori või muud keemiat raputada. Seejärel lükake kast endisesse asendisse,kasutades kangi. Nüüd on tähtsam osa tööst tehtud.
ALGAB HÜGIEENILINE POOL
Harjaga tuleb kärust suurem osa sitta auku kaapida. Ämbrist natuke vett kärru ja siis šampoon vahtu ajada ning nühkida kuni kärukast puhas. Samas võib ka labida puhtaks pesta. Loputada rohke veega. Ja kui aroom pole kadunud, tasub võtta naise tagavaradest ballooni vänge lõhnaga deodoranti ja pihustada seda kärule ja labidale. Kellel naine ei luba võtta, sellel tuleb leppida odekolonniga, mida harjaga laiali hõõruda, eeldades, et hari ka puhas on. Nüüd pole aega molutada, vaid auk kinni ajada ja sauna pesema. Sitased riided pesumasinasse, ise dušši alla.
LÕPETIS
Kui pesus käidud, võiks tähistada suure töö lõppu.
KÜLA PEALT KUULDUD LOOD
NB! Need pole järgitegemiseks!
Esimene lugu: Suhkur ja pärm.
Aeg - umbes kümme aastat pärast suurt ilmasõda.
Koolid olid väikesed ja peldikud asusid õues. Nende tühjendamise organiseerimine kuulus kas direktori või kooli majandusjuhataja tööülesannete hulka. Kui sai täis, siis helistati sibi kohale. Tavaliselt oli sibiks tollal kas kõva kärakavõtja või endine pätt, kes üritas minevikuga lõpparve teha. No siis ühes koolis sai peldik täis. Teavitati ka vastavat instantsi. See käis kohal, kaes järgi ja arvas, et sellega annab oodata nädalakese-paar. No poistele oli see ükstaspuha, aga tüdrukud tõstsid kisa. Juhtkond jäi omale kindlaks. Siis poisid otsustasid tütarlapsi aidata. Järgmine hommik viidi direktorile teade, et peldik ajab üle. Direktor läks vaatama ja ei uskunud oma silmi. Nüüd oli tuli takus. Telefonitsi kutsuti kiiresti sibi kohale, kes töö ära tegi.
Sel hommikul polnud küla poes ei suhkrut ega pärmi. Kui jutud kooli peldikust kaupmehe kõrvu jõudsid, taipas poodnik nüüd, miks poisid eelmine õhtu kogu suhkru ja pärmi kokku ostsid. Aga niipalju oli ta ka inimene, et ei andnud poisse välja.
Teine lugu: Granaat.
Üks külamees rääkis sihukest juttu, kuidas temal talvel sitavedu käis. Õhtul laotas ta ajalehe trepi peale. Siis sittus sinna peale. Kui tagumik pühitud, torkas puupilpa sita sisse püsti. Seejärel läks ta tuppa. Öösel külmetas pakane sita kivikõvaks. Järgmine hommik välja tulles võttis pilpa otsast kinni ja viskas nii kaugele kui sai, põllule. Kevadel kolhoosi traktoristid ei osanud välja mõelda, miks sellel põllul on alati nii vänge sitahais. Aga teravili kasvas vägev, et kombainerid ja agronoomid aina imestasid.

2 kommentaari:

Vello Laanemaa ütles ...

On ka meeldivamaid võimalusi - teha selline peldik, mida saab nihutada.
Ja s..t jääb maha, pole mingit jänti.

Uuri lähemalt: http://www.kunstnik.ee/pp/pp.htm

Haisuvaba toime on garanteeritud iga ilmaga, katsetatud 15 aastat.
Põllukõlbulik kompost tekib ca kahe aastaga.

Kui tahad ise ehitada, küsi jooniste järele: vello.laanemaa@kunstnik.ee

Kui tahad teha lasta, saame ka kaubale.

Vello.

Anonüümne ütles ...

Eks on senini selliseid nn vanu peldikuid , mida koos maamaja ostmisega tasuta kaasa saad. Päris hea juhis, mis julgustab seda tühjendamist ette võtma ning uut peldikut ehitama ;)