Tagasi pöördudes aega, mil ma Tarbatu Pööbelmanni instituudis tudeerisin, meenus sügavast mälusopist üks seik matemaatikatunnist.
Ma ei mäleta kahjuks, mis ülesandeid me parasjagu lahendasime, ilmselt pidime x-le väärtuse leidma.
Mina üldiselt ei viitsinud matat lahendada, mõnigi kord oli mul vastus peastarvutamisega käes, tuli ainult jälgida komakohti ja - + ning sulgusid. Aga paprile kirjutasin vastuse valmiskujul. Ei mingit käiku, kuidas ma selleni jõudsin. Laiscus Con Tides...
Kaks kõvemat spordikutti olid omavahel kokku leppinud, et lahendavad ülesanded ära kiiruse peale.
Õpetaja kirjutas parasjagu ühe ülesande tahvlile, sai vaevalt ennast klassi poole pööratud, kui üle ruumi kõlas kõva häälega hüütud „VALMIS!“
Kujutlege nüüd vaimusilmas ette õpetaja hämmingut.
"Kuidas saab Teil vastus käes olla, kui ma vaevu lõpetasin tahvlile kirjutamise???"
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar