Eile käisin linnas ja võtse kogu oma varanatukse pangast välja.
Ja teate, hea tunne pulbitses mind.
Ma olen miljunäär.
Jällegi üks mu eluunistusi on täitunud.
Mis tost, et sentides.
Ega sellest paha ole, et ma olen sendimiljunäär.
Alates tänasest olen ilma kojata.
Mul pole riiki, mida teenida.
Pole passi, pole idiikaarti – need kehtivuse lõpetand.
Ma olen kodakondsuseta.
Huvitav, mis keelt ma pean pruukima.
Adjöö piipõl!
Ihh tuumaju veits, vhuu ai parlee noies pa-maarahva murrakut...
Ma suht-koht viinavõtmises kõva kõri, et joon ennast põranda alla.
Kui enne ei kohtu, siis soovin oma plooga lugejaile:
Häppi uutta klükiššer jäära!
...side lõpp...
Kuidas seda sidet nüüd kinnitada, et ta peapealt maha ei keriks.
Aajah, ma olen näinud võrksuka-taolist kusagil.
Huvitav, ega tellerid mind ärr ei tunne, kui ma öirode vastu huvi tunnen.
Hmmm...
Peeglist vaadates näin kui musulmannist errorist turbana seotud peaga...
Nii-nii.
Ettevalmistuste järgmine etapp: alljjaalllaalllaaallllabaarraaahhhaasssiiaa...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
8 kommentaari:
Mismõttes ilma kojata? Ega sind ometi pesast välja visatud?
Ja ega ometi pea lõhki pile, et sukka pähe vead?????
Aga ses mõttes, et kodakondsuseta olen. Ei tea väljaviskamisest miskit. Siit keksis ajukäärudest üks küssa, kas ma pean elamisluba taotlema?
Kolbaga on OK.
Sõnamäng on siuke - side lõpp (elik jutul lõpp) - ja siit läksin sujuvalt marlisidele üle.
No miks mitte, kui aju genereerib selliseid ajuvabadusi...
:D
Hää, et siis nii hullusti ei ole nagu minu fantasii ette mängis :D
Umbes üheksakümnendate aastate keskel oli mul lõbus intsident iseendale kodakondsuse saamisega: ema on mul liiga noor, et kvalifitseeruda Esimese Vabariigi kodanikuks ja isa pole siiani kodanik, aga vanavanemate paprid olid kadunud. Siis öeldi mulle KMAs, et ma võin ju taotleda kodanikuks saamist kos kõigi kellade ja viledega.
Hakkasin naerma ja teatasin, et on kõige muuga kuidas on, aga ma võin ju keeleeksamil läbi kukkuda :D
(Hiljem leidsin vanaisa paberid üles, nüüd olen aus kodanik:))
Ilusat aastalõppu, ole vedelikega mõõdukas ja ära rakettidega liialda!
Heh, ega ma Baikonuri lähe.
:D
Söögiga võib siis liialdada?
Söögiga võib, et mitte kasutada väljendit "peab". Uusaastaööl - tead küll - pead sööma seitse korda ja aastavahetuse hetkel olgu taldrikul seitset sorti rooga, siis ei saa järgmisel aastal külmkapp kunagi tühjaks. Vanarahvas kõneles nõnda :D
Mu tiada oli vanasti sahver, mitte külmik...
Külmikust rääkides, see mul külmade tulekust vooluvõrgust väljas - hakkas külmutamise asemel hoopis soojendama...
Aga see aastavahetuse moment on igal rahval erinev, liiatigi vanarahval, kes servilaudade järgi elas....
Rahvakombed ongi sestap "rahvakombed", et muutuvad koos ajaga. Mul sai sahvrist vannituba, korrusmajades pole isegi mõeldud sahvrile - küll külmik asja ära ajab!
Mis sa siin norid pisiasjade kallal, mine parem sööma! :D
Momendil olen dieedil...
:D
Aga vaat homme, homme õhtul lõpetan enesenäljutamise. ;)
Postita kommentaar