24.8.12

Mõttes on irdumine sõna otseses mõttes



Egasugused minu katsed ühiskonda sulanduda on alati lõppenud krahhiga.
Näituseks võtan viimatise sügeluskonna kokkutuleku – mitte ühelegi piildile pole mitte mina jäänud (kui mitte arvestada seda pilti, kus mu fotokas statiivil ripnes ja mina kiireid liigutusi tegin).
Olukord on täitsa pe...es.
Tuleb taktikat muuta.
Olen nimelt tähele pannud, et kui mina midagi teen, siis paremaid tulemusi annab just risti vastupidine tegevus.
Seepärast õpin nüüd seda va irdumist.
Ühiskonnast.
Ehk lõpeb see kuidagimoodi teisiti...
Muretsemiseks pole põhjust, sest näpud-sõrad on veel alles.
Sarvedest-sabast röökimata. 

Kommentaare ei ole: