Raha pole...

Mu vana mootorvikat pole aastaga sellist vatti saanud, kui nüüd kahe nädalaga. Eila tahtis teine veel paar korda käpad taeva poole surada, minnes ühel juhul isegi kärssama.
Ja kui nüüd keegi väidab, et tee tööd, siis raha ka tuleb, siis tahaks sellele ütlejale jalaga perse kaudu vasaksirgega lõuahaagi äiata. Mul on sellesamuse töötegemisega seni ainult väljaminekud olnud.
Mnjah, kuigi tengelpung oli vahepeal mittetöölkäimisega üsna tüse, siis viimatisel ajal tuleks mu rahahoidja ümbritseda liivakellakujulise korsetiga.
Täna terve päev olin pohmaka-laadses seisundis – tööpohmell raibe tahtis ajud ärr kärsatada. Viimase väljalülimiseks on väegade hää vahend olemas – pudel viina ja koiku. Kuna korgikeeramiseks pole veel läinud, siis seda tänu tänasele piibrite paisutammide inspekteerimisele. Koju tagasi jõudes olin läbimärg, ainsad mittevettinud kohad kuivade sokkide järgi otsustades olid jalad. Homme, kui ilma on, võtan mootorsae ja mingisuguse köiejupi kaasa. Kuradi piibrid on selle kahe nädalaga, mis ma tööd vehkisin teha, suutnud kase läbi hammustada.
Kuradi närilised, raisk...