Votnõndasiis...

Ma jäin mõtlema seda asja, et üks õige anarhist ei valigi sedeliga.
Pole nagu põhjust ka.
Kuna ma ole koduvallas ammuilma olnud, siis jääbki mul kohalikel valimistel käimata. Taga enam – pole ka kedagi tuttavat ees.
Peab elukohta vahetama hakkama. Noh, naaberkihelkonda sisse munsterdama.
Minust poleks aus olnud, kui ma annan oma hääle järgmiseks hooajaks ühele eputaadile ja seejärel vehkat teinud.
Votnõndasiis...
Jäin siin mõtlema veel üht asja.
Nimelt on valimised nagu totalisaator või üks suur lotomäng.
Ses mõttes, et tuli meelde, kuidas omal ajal spordilotot mängiti – tagaküljel oli igal numbril venekeelses kirjas mingi spordiala nimetus. Ma sellest loogikast pole aru saanud, et kas tabamuse saanud number/spordiala sai nõukogudemaa spordikassast mingi olulise summa?
Novotsiis, tõmmates paralleeli mineviku ja oleviku vahele, ega erilist vahet olegi. Ainuke vahe on see, et tänase päeva sedelid maksab kinni maksumaksja ning valimised on näiliselt tasuta üritus, samas kui möödunud aegade hõng spordiloto näol maksis kinni kah maksumaksja, aga sedeli ostuks pidi lotohull plekkima lisaraha – kui ma ei eksi, siis oli see summa kuskil 50 ja 60 kopika ringis.