Raisakull annab aru

Nagu ma pikapeale aru hakkan saama, olen seniajani puhta valesti oma kondiaurumasinat juhtinud.
Seda kõike alates sadula asendist läbi sõidukujundi lõpetades kurat-üksi-teab-mis väntamissagedusega. Tuu viimane pidavat jube tähtis olema, et algaja pidigi eest väikseima ja taga suurimaga alustama teekonda prohvesionaalide sekka. Pulsisagedusest ma ei kõssagi.

No ja eile tegin ca 60verstalise ringi, kasutades enamuse teekonnast ees keskmist hammakat ja tagant kah keskmist elik neljandat hammakat. Enne sõitu sättisin veel sadula tahapoole. Trass koosnes enamuses asfaldist, sekka kruusa ja Aegviidu metsaalust, mida tuntakse presiidiumi rajana. Siis panin kruusa peale tagasi ja kimasin VHM-i suunas. Otsustasin kõrvalasuva maastikuraja kah ära proovida – 622x32 linna-tüüpi rehvidega läksin ludinal ülesmäge – kuskil 150 meetrit või tsipa rohkem maad hiljem ristus see maastikurada uuesti kruusateega, siis jäin viimasele pidama. Otseselt VHM-i ei viitsinud vändata, võtsin kursi hoopis Lehtmetsa peale, kust Jänedale tagasi jõudsin.
Siis otsustasin, aitab naljast ja sõitsin mööda Piibet kodu poole.
Niisiis rada – kodutanum-Jootme-Lehtse-Patika-Jäneda-Aegviidu-Lehtmetsa-Jäneda- Sipelga- kodutanum – spidoka andmeil oli 60,29km, mille läbimiseks läks aega 3:12:47, keskmiseks kiiruseks kujunes 18,7 ja tippkiiruseks 43,1km/h. Selle viimase tulemuse sain Patikalt alla veeredes pedaalidega kaasa aidates. See käis nõnna – alul lasin rattal kiirust koguda ja kui enam numbrid suuremaks ei läinud, siis alles aitasin pedaalidega takka, samas vahetasin ka käigud eest suurema ja tagant väiksema hammaka peale.

Totaalne ajanäit on tänase seisuga 31:27 peal ja selle ajaga on sõidetud 609,3km.

Pole vaja meenutada, et viimased viis versta olin nagu ausõna peal – paremasse koiba tahtis kramp siise lüüa, sestap pidin lõpus tempot nii alla võtma, kui võimalik.
Aga see ilm oli ilus ja metsavahe lehkas täiega.
Vot taoliste hetkede pärast tasub veelkord see rada läbi käia, aga vastupidise suunaga.