Kurb küll, aga tuiskab lund. Terve pealelõuna.
Kurb sellepärast, et kaitsevägi pidas lahinguid. Jänkidega vist.
Eelmisel nädalal jooksis meite eriti edumeelses tagurlikus ajuvabakirjanduses läbi ühe meeriklase intervjuukatke, kus nemad tunnustavad meitemaa mehi selles, et nood rõhuvad kaitsele, samas jänkid ise on ründava poole spetsid.
Läksin mina siis, kui ühtegi tärinat pole kuulda olnud tükimat aega, labidaga lahingupaika, et matan langenud maha.
Muidu metsaelanikud saavad inimliha meki kätte.
Ja hakkavadki inimliha eelistama.
Küll ma vahtisin lahingutandrit nii, et silmamunandid tahtsivad kolbast välja tungida – laipu, mida pidanuks üsna kopsakalt olema, arvestades seda eelnevat relvatärinat, polnudki.
Imelik tõesti.
Mõelda, ma saanuks juuroliidult ja meite riigilt kopsakad pakid EestiUusiRublasid kalmistu rajamise eest, langenute teisel pool lompi elavatelt sugulastelt kah dollaripatakaid selle eest, et hoian hauakääpad korras, ja kui tullakse külastama, siis võtan sisenemistasugi nii kümme doltsi nägu.
Kurat küll, kirjuta siis veel ägedaid äriplaane...
Raisk, ma ütlen!
Käesolev on siinse plööga 800. mölin ja nüüd lähen uputan oma "mured" viinaklaasi!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar