5.6.15

Lähen ära pakku

Tegelikult olen mina ka pagulane – põgenen iseendasse, kui miski tuska teeb või vihaseks ajab. 
Minu puhul iseendasse pagemisel ehk siis oma kere väiksemasse soppi minemisel millegipärast ma ei tunne end ahistatuna, pigem on siin avarust rohkem kui ilmaruumis kokku.
Paku pealt läbi käinud halud, kuid kirves on pakus elik paos,
on kuradi pagulane teine
Võimalik, et püüan sedasi isiksuse kahestumise/kolmestumise... teket luua. Üldiselt on see mul korda ka läinud, kuid naasmine tänasesesse elutempo virrvarri on aegajalt raskemaks kujunenud. Bojaarimaikat mu riidekapis küll pole, kuid ükskord saan selle suvalist hullu külastamast tulles hõlmaaluse salakaubana oma kollektsiooni nihverdatud niikuinii.

Seoses pagulaste-teemaga ajab mu kolbas mingi soomlane millaski 80-date lõpupoole, vist oli see Sopotis, mingit laulujoru midagi sellist: seevio seevio pae pae...  
Pagulased metsast

Kommentaare ei ole: