Pühaba ommiq
toibudes taarus Raisakull nurga taha vett laskma.
Valitses vaikus,
mille lõhestas maanteel põrisevad plekiga ülelöödud
metallskeletid, millele lisandus Raisakullipoolne veesorin. Õigemini
küll kuse-, või hoopis – nagu tänapäeval viisakas seltskonnas
suure suuga mainitakse – uriinisorin.
Enda hügieeni
kallal lõpetanud, vantsis Raisakull mööda märga kastesest
muruvälja terrassile jalgu kuivatama. Tund hiljem ärkas ümbruskond
elule. Hõikeid jagus nii paremale kui vasakule, ette ja taha... Enne
hommikust kehakinnitust oli Raisakull jõudnud ka päeva
välikemmergus kirja panna.
Päeva peale, kui
ilm ilus, tehti algust täpsuslaskmisega – välja toodi optilise
sihikuga õhupüss. Märklauaks oli õllepurk, mis mingi toki otsa
oli asetatud.
Raisakull proovis
siis kah märki lasta – esimesed kaks lasku kimasid raudselt mööda
– no mingi x-kordse suurendusega okulaar soodustas "märgi" ujumist, siis
kolmanda lasu ajal otsustas „maailmanimega täpsuslaskur”,
nimepoolest siiski Raisakull, et tuleb peakolu sihikule lähemale
saada. Hea oli nüüd sihtida, aga kui päästikule vajutas, siis lõi
püss momendiks tagasilöögiga okulaari kulmude vahele. Raisakull
tundis valu, siis hakkas verd nirisema tekkinud haavast, millest
„perssekukkunud snaiper” eriti ei hoolinud. Pigem ikka sellest,
et kulmudevahe saaks ikka midagi jahedat paistetuse vältimiseks.
Leidiski Raisakull garaažipõrandalt kasti, mis kandis
Sassi-nimelisi õllesid, haaras paar purki kaasa ning asetas ühe
neist oma kulmude vahele...
Õhtul, enne
ärrtulekut, pakuti Raisakullile Androidiga sammsungi-nimelist
plärahvoni. Et omanikul on tööandja poolt niiehknaa soni antud,
siis seisvat see eelpoolmainitud plärahvon kapisahtlis.
No mis sai vaesel
Raisakullil selle vastu olla – võtta see nii proovitutvumiseks
kaasa.
Raisakullil endal on
muidu Symbianiga Nokia igapäevaselt kaasas.
Siis saab hakata
võrdlema kumbagi plärahvoni.
Aga sellest vast
õige pea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar