25.6.15

Verine pühaba

Pühaba ommiq toibudes taarus Raisakull nurga taha vett laskma.
Valitses vaikus, mille lõhestas maanteel põrisevad plekiga ülelöödud metallskeletid, millele lisandus Raisakullipoolne veesorin. Õigemini küll kuse-, või hoopis – nagu tänapäeval viisakas seltskonnas suure suuga mainitakse – uriinisorin.
Enda hügieeni kallal lõpetanud, vantsis Raisakull mööda märga kastesest muruvälja terrassile jalgu kuivatama. Tund hiljem ärkas ümbruskond elule. Hõikeid jagus nii paremale kui vasakule, ette ja taha... Enne hommikust kehakinnitust oli Raisakull jõudnud ka päeva välikemmergus kirja panna.

Päeva peale, kui ilm ilus, tehti algust täpsuslaskmisega – välja toodi optilise sihikuga õhupüss. Märklauaks oli õllepurk, mis mingi toki otsa oli asetatud.
Raisakull proovis siis kah märki lasta – esimesed kaks lasku kimasid raudselt mööda – no mingi x-kordse suurendusega okulaar soodustas "märgi" ujumist, siis kolmanda lasu ajal otsustas „maailmanimega täpsuslaskur”, nimepoolest siiski Raisakull, et tuleb peakolu sihikule lähemale saada. Hea oli nüüd sihtida, aga kui päästikule vajutas, siis lõi püss momendiks tagasilöögiga okulaari kulmude vahele. Raisakull tundis valu, siis hakkas verd nirisema tekkinud haavast, millest „perssekukkunud snaiper” eriti ei hoolinud. Pigem ikka sellest, et kulmudevahe saaks ikka midagi jahedat paistetuse vältimiseks. Leidiski Raisakull garaažipõrandalt kasti, mis kandis Sassi-nimelisi õllesid, haaras paar purki kaasa ning asetas ühe neist oma kulmude vahele...

Õhtul, enne ärrtulekut, pakuti Raisakullile Androidiga sammsungi-nimelist plärahvoni. Et omanikul on tööandja poolt niiehknaa soni antud, siis seisvat see eelpoolmainitud plärahvon kapisahtlis.
No mis sai vaesel Raisakullil selle vastu olla – võtta see nii proovitutvumiseks kaasa.
Raisakullil endal on muidu Symbianiga Nokia igapäevaselt kaasas.
Siis saab hakata võrdlema kumbagi plärahvoni.

Aga sellest vast õige pea.

Kommentaare ei ole: