Viimati sõber
kribas oma plöögas „elektrooniliste lubade” mõttetusest –
parem on ikka ise kohapeal ärr käia ning sirka veerand tunniga on
asjad jonksus, selmet oma silmamunandi taguseid rasvunud närve
mingis iks ajavahemikus pool-päeva-kuni-nädal-kuu-aastasada
laiussideks tampida.
Minu tähelepanekute
perra on tal muidugi õigus.
Kuid kõik oleneb
sellest, kui pädev on ametnik.
Muuseas sain sellel
aastal ühe maatüki eest kahekordse maamaksu kaela.
Läksin siis
vallamajja uurima, kas seltsimees „rahvaste isa ja generalismuse”
aeg on tagasi tulnud?
Mu kiirem
mõtlemisvõime andis esialgu valida kolme valiku vahel: kas astuda kolhoosi või on tasuta üheotsa Siberi-tuusik koos laudkõva koikuga mulle loomavagunite ešelonisse reserveeritud või hoopis kõrgeima karistusmäärana
üleliigse maa omamise eest pannakse ehk mind seina äärde, kus pristavid mu pihta oma vintraudade haavleid täis magasine tühjendavad.
Vastutava ametniku
man polnud ühtegi inimloomahinge segamas tema rahulikku oleskelu.
Ma siiralt mõtlesin,
et tal on vähemalt aega minu murele vasturohi leida.
Võtsin oma
okustaadid välja ning kirjeldasin probleemi olemust.
Maaspetsialist
jõllitas raalikuvarit ning tal läks tükk aega, enne kui aru sai,
milles puändipoint seisneb. Ja lubas selle asja korda ajada ning
parandas ühe vea ärr elik kahekordsest sai ühekordne maamaks. Küll on
imeline tuu virtuaalilm – paar klahviklõbinaseeriat ja asi korras.
Aga et ta võtnuks
kätte ja uurinuks notariaalselt sõlmitud lepingu teksti, mille
põhjal sellelt kõnealuselt maatükilt ühtegi kopkat mina maamaksu
ei pea maksma, no looda ainult.
Niisama targalt, kui
ma läksin, ei, ikka targemaks sain – et see maaspetsialist ei oma
pädevust kirjaoskuse alal, tulin tagasi, et naasta nädala pärast,
sest kord nädalas temal vastuvõtuaeg ongi, kuid see-eest raskemalt
relvistunult s.o. nädala sees pöördunuks valla juristi man,
uurimaks tema arusaama kujunenud olukorrast.
Kui mu vennas
järgmisel päeval lajatas seadusepügalatega maamaksuseadusest ja
võlaõigusest, ei uskunud nõnnanimetet spetsialist miskipärast neid paragrahve.
Alles ööpäev
hiljem oli vallaametnikust maaspetsialist võtnud mu vennaga ühendust
ja vabandanud ta ees, et tal siiski oli õigus, lubades see maksuasi korda sättida ja ka minuga
ühendust võtta.
Ei teagi enam, kas
tuleb mul nüüd oodata „spetsialisti” külaskäiku ja tuutõttu
pean mingi erilise kohvisordi linnast hankima või barrikadeerima
uksed-aknad kappide ja diivanitega...
Ahjah, mis seal
tahta, kui hiljaaegu lugesin naabermaakonna saitungi „Virumaa Teataja”
veergudelt, et mitmetes omavalitsustes on spetsialistide põud.
2 kommentaari:
Jaah... Tolle kohvisordi ankimise teemal tulli õkva miilde JMKE versiuun 15 magamata üüst :D
Tõisalt, ekstä kipu ollema neh mõnel puul, et espetsialitse otsi tikutule vai suisa leegieitjaga takka. Tiiä, kas põdramaale är pakenu vai kiluliina keskperäkunna espetsialitsiss lännü...
Meil läts eelmine valla maaspetsialist pinsi pääle ja siis hangiti praegane kippelt Järvamaa avaratelt väljadelt...
Postita kommentaar