Üks külamees
kurtis hiljuti, et viimasel ajal tema lausa laguneb.
Käinud silmaarsti,
siis kõrvaarsti man.
Sai uued prillid ja
kuuldeaparaadi.
Siis hakanud hammas
lagunema - pidi igemetohtri juurde minema.
Ehitati talle uus
hambarida.
Viimasel korral
läinud proteesi kätte saama ja häbilugu küll – puuksutas terve
kabineti väga paha haisu täis. Nagu sellest vähe
oleks, peeretamised ei tahtnud kuidagi lõppeda.
Tuli koju ning otsis
kapist piprapaki.
Võttis pool
lusikatäit seda va jahvatet pipart, pistis suhu ja sada grammi viina
veel takka.
Siis leidis, et
kuradi piprajahu on igemete vahel kinni, kallas veel sada grammi
viina teeklaasi. Seekord loputas vanahärra suu korralikult enne
allaneelamist läbi.
Kolmas sada oli ka
sama teed läinud.
Järgmisel päeval
oli tal hirmus pohmell kallal.
Palus mul veel poest
õlut tuua.
Aga puuksulaskmisele
sai piiri pandud.
Minu küsimuse peale - miks ta ometi pipart viina sisse ei puistanud? - vastanud ta: "Ei tahtnud
viina mekki ärr rikkuda... "
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar