Kümme aastat ja tuhat?

Kuskil selle aasta sees jooksis rahvusringhäälingu eetris mingisugune Tõusva Päikese Maa joonisfilm täiskasunutele, misse jutustas legendaarse Mitsu Zero loojast.

Vaat säält jäi meelde üks lausung, mis jäi mind väheke painama.

Ma võin eksida sõnastuses, kuid mõte oli säänne, et kümme aastat on loominguline idu kõikse viljakam.

Üha enam pean ma tõdema oma skeletti katval ürbil selle väite toimimises.

Kümne või tosina aasta eest olid mul esimesed katsetused raalikribanduses, esiti ÖöHulkuri Peldikutapeedil, siis olin väikese jupikese aega Tsoonis, nüüd pikemalt Bloggeris.

Kui te heidate siinse plooga arhiivi oma raskevõitu pilgu, siis näete, et ega palju puudu jää kümmeaastakust.

Nüüd aga tunnen millegipärast, et ma pean edasi liikuma – vaikivate hvilosoohvide maile.

Eestlasele kohaselt – alul ei saa vedama, pärast pidama – otsustasin enne veel tuhandenda postituseni jõuda ning oma ajusüldist välja pressida siinse plooga jaoks veel kuskil sajakümne peatüki jagu kribaoopuseid.

Kuigi tuleb tõdeda, et mu ploogade „Anarhia Raisakulli rõveduses” ja „Tuulekaer” kahepeale kokku on tänase seisuga tuhat loomingulist peatükki juba olemas.