Asjade seis on
järgmine:
Elamisekotus on
hilbustatud uude rüüsse. Välja arvatud palkoni aknapealne –
eeloleval laubal saab sellega ka vast ühele poole.
Naeltega.
Mis haamritega
taotud. Üks veneaegne puusepahaamer ei pidanud ülemisel korrusel
pingele vastu – noorem generatsioon üritas mingit eestiaegset
nelikantnaela seinast välja kakkuda, selmet see lihtsalt sisse
taguda. Sai ju mainitud, kui nael välja ei taha tulla, siis pekske
see raiperajakas sisse, äärmisel juhul lihtsalt kõveraks.
Siinkohal avaldan siirast tänu tõstukiomanikule Borkholm Ehitusest,
kes kahel nädalavahetusel võimaldas meile oma tööriista kasutada
jätma. Juhul, kui oleksime tellingute tellimisele läinud, olnuks
tööd olnud rohkem – ülespanek ja mahavõtmine ning teisaldamine
oleks palju rohkem aega võtnud, ehkki maksta tulnuks sootuks ainult
laupäeva eest...
Seoses naelte
seinatagumisega on Raisakull saavutanud kõrgema pilotaaži
haamerdamise vallas.
Kui algul ei saanud Raisakull haamriga lüües pimesi naelale pihta, siis nüüd saab ta ainult sõrmele.
Kui algul ei saanud Raisakull haamriga lüües pimesi naelale pihta, siis nüüd saab ta ainult sõrmele.
Tollega seoses tekib küsimus: Kuskohast nüüd saab hankida Raisakull neljakandilise auguga rämeda kassikuldselt kiiskava klotseri?
Nüüd vast aitab lobast.
Sarikate vahelised voodrilauad tuleb kinnitada kruvidega.
Sest selles etapis on haamerdamine raskendatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar