27.2.17

Hajameelsus

Vabariigi aastapäeval, pärast tõsist tööpäeva ja sauna, ajasin nagu ikka valget verd pusa, millel üksainumas sõna -GREENPEACE- ühe lühikese lindi pääle trükitud ja mis õmmeldud turja peale, omale üll ning istusin talguliste sekka.
Lõpuks perenaine märkas, et midagi on nagu mäda. Peale kolmat või neljat pitsi küsiski, ega mul see pusa tagurpidi seljas ole?
Ise tundsin küll juba algusest peale, et ebamugavalt istub seljas teine. Kaesin siis perra – oligi. Oma suures hajameelsuses olin peale saunatamist selle pusa selga ajanud nõnda, et seljapoolne külg oli ees. 
Keegi laua ääres olijatest mainis isegi ärr – puhtam pool ikkagi on nähtaval.
Mille peale mina lisasin – Vabariigi aastapäev ju, muidugi peab end näitama ikka pidulikust küljest... Mul polnud lipsu käepärast... Hea asi on see, et õmblused väljapoole ei jätnud, todaviisi võib lausa peksagi saada.


Aga jah, ega pidulaua man ole ilus hakata pusa õigesti sättima, siis jätkasime oma kere täisparkimist...
Tundub, et vanuse lisandudes olen täheldanud endas rohkem pohhuismi...  
Ons tuu hää?

2 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Manustasin töökoha sööklas kollast pannkooki punase moosiga. Viimase kogikillu peal olnud mositilk viskus mu helerohelise teesärgi rinnale.
Ûlejäänud tööpäeva veetis moosiplekk seljal. Poos küll pisut, aga rind oli vähemalt puhas ja kleks jaki all abaluude vahel peidus.
Elu, noh.

A. I.V.O. ütles ...

Ütleks, et hea töökoht sul - lõunaks pakutakse pliine moosiga...
Nõukogude ajal ei näinud isegi ametiühing sellest undki.
:D