13.3.10

Raisakulli kaared...

Idamaade targad astroloogid ja muud muiduleivasöödikud on ammuilma täheldand, et minusugune ahv tiigriaastal näguripäevi näeb. Jäägu neile siis miskis asjus ka õigus.
Nii kui päike kõrges kaares oma molu näitama hakkas, nii mina päevast päeva arstide vahet tolmama hakkasin. Ei oska üks ega teine diagnoosida, mis või kus mul mäda on ja siis kurat jooksutatakse minu tagasihoidlikku isikut ühe tohtri juurest teise manu.
Pealtnäha üliheas toitumuses eriarstid, kes näevad välja nagu praagast täissöönud nuumsead päev enne tapamajja minekut, (s)koorivad mult iga külastuse eest visiiditasu. Mu tengelpung on niigi kriitilises seisundis – veel paar erilise tohtrihärra/proua külastust – ning rahakoti hing lahkub igavesele jahimaale.
Hakka või kerjuseks.
Aga jah, suur imeasi on see, et mind pole VEEL suunatud tõpratohtri manu.

Aga nüüd piltide juurde.
Kuna mul sellist sõpra pole, kes näitaks oma KAARiesest puretud hammastikku, siis võtsin mina vaba voli näidata teile neid kaare-väärilisi ülesvõtteid.
Muidugi mõista mis minu arust ikka sobivad jahiteemasse.
Mõned lepad kaardusid nagu vene pärisorjad bojaari ees:

Dünaamiliselt kaarjas eluküünlajalg:

Vana, Eesti Wabariigi-aegne õllekapp on küll koidest puretud, tollest hoolimata on kõva sangaga, mis kaare kujuga:

Õllekappa põue ei pista, küll aga kaarja lapikutäie kangemat kraami. Nii näed inimeste seas ka soliidsem välja:

Vikerkaar tähtede poole pürgimas:

Ja lõpetuseks paar pilti öisest Tarbatust. Kaarsild:

Emajõe kaar või kurv uhkete võlvidega:


Uhhuu, hirmutan veidi neid KAARnaid.

11 kommentaari:

kukupai ütles ...

Kõik tuttavad kaared :)
Tarbatu kaared on lahedad värvilised..

tegelinski ütles ...

Metsakaared on need, mis mulle ka hulkumistel silma ja fotoka ette jäävad. Nad on nii mõnusad, omamoodi ühesugused, aga samal ajal igal neist oma nägu.
...
Seda lepakaare latva sakutades saaks alt üle piilujale suu lund täis sokutada :P Tore lumine pilt... mitte et ma lumepuuduse all kannataks, aga ikkagi...

kaamos rules! ütles ...

Küünlajalg on nagu elust rappida saanud musketär, kes hakkab kohe kuningannale reveranssi tegema :D

(Uh, mul on heameel, et ühtegi kaariesepilti pole!)

Ti:a ütles ...

õllekapa peale oleks küll tulnud ja see küünal, taamal tugitool kootud kattega on nii eestilik. meil kudus tädi selliseid kodus omadel kangastelgedel. nüüd on tema eluküünal juba kustunud.

pildimasinaga ütles ...

Mulle see kapakaar meeldib ja plasku kah :)
Seega, metsakaar on kodune :)

ihanathaasteet ütles ...

Tartu sillad on neil piltidelt peris romantilised kohe, urbaanselt romantilised.

ÖöHulkur ütles ...

Väägagi tutvad klõbuskid nood Tarbatu umad ;)

Köögikata ütles ...

Mõnus õllekapp!

killuke ütles ...

Iga kaar on kenasti kinni püütud, tuttavaid ja üllatavaid :)

Larko ütles ...

Õlle ja viina joomanõud tõusevad kõrges kaares üles :-)

A.I.V.O. ütles ...

Tegelinski - Miks suu? Ikka krae vahele! :D
Kaamos - Ehh... Ega ma ise poleks tolle peale tulnd - musketär :D
Ihanathaasteet - Tarbatu ööd olid kord nii nõiduslikud, et ma lihtsalt pidin need ära säritama. ;)
Larko - Peaasi, et väärt kraam lendu ei läeks. :D

Tänud ka teistele kommenteerimast.