27.8.10

Pääasi, et taaler maksab...

Täna lükkasin enne muruniitmist mutimullahunnikuid väheke tahedamaks.
Siis ühel hunnikul sauna seina ääres märkasin korrapärast ketast, mis üleskorjamisel osutus 5 penniseks mündiks. Saksa kulli all ilutses aastaarv 1943.
Mu mõte hakkas liikuma sinnapoole, et natsi-Saksa raha oli tollal ikka Euroopas väga kõva tegija.
Kehtis see praktiliselt igal pool, kus iganes saksa sõdur kirsavoides kanna maha surus.
Muidugi see ei meeldinud Tänavamüüri „kuldsetele“ poistele, kes naelakuttidega otsustasid tsingitud metalli seinale lüüa.
Neil õnnestus see tookord niivõrd heasti.
Kui aga peale ilmasõda taas Saksa majandus õitsema hakkas, oli jällegi Euroopas oht Saksa raha ülemvõimu alla kaduda.*
Samas dollar/taaler käras maailmas kauplemiseks küll.
Tolle vältimiseks leiutati siuke segane raha nagu öiro.
Kus olid sellised autsaiderid man nagu vahemereriigid oma korruptsiooniliste majandustega.
No need tõmbavad ka edaspidi Tänavamüüri poiste tellimusel öiro maine alla.
Peaasi, et taaler maksaks.

*- Muide, Eesti kroon oli algusest peale fiksitud Saksa margaga.
Sellest järeldan, et meie rahanduspoliitika oli saksa kontrolli all või oli kroon puugina marga küljes kinni.
Praegusel ajal ei kontrolli meite krooni mitte rootslased, vaid Brüsseli ametnikud.
Meie pidime püksirihma öiro saamiseks pingutama, kuid üks provints, mis pole öiroliidu liigegi, sai selle niisama oma kehtivaks rahaühikuks.

Kommentaare ei ole: