29.8.10

Hämarikutsoonist...

Eelmist kribatükki arvestades pean nõustuma, ega kõike ei saa mustvalgeks ka ajada.
Näiteks mul on praegu hämarikutsooni pilt taustaks valitud.

Et miks hämarikutsoon?
Õhtuti olen ma paraku paremas vormis – mõte töötab rohkem nüansside kallal: mis nurga alt, mis säriajaga jne...
Lõppkokkuvõttes tulevad sellise värvinguga hetked, mis mulle hirmsat moodi meeldivad.
Lisaks olen ma parajalt laisavõitu, et ennast hommikuti liigutama sundida.
Et võiks nagu aotsooni minna kuvaldama?
Tegelt ega see halb mõte ole.
Saabki päeva sedasi pikemaks venitatud.
Küsimus on selles, et kuidas õliväljal liikuda?
Mul tuleb ju hea koha leidmiseks hulk rapsi maha tallata, enne kui sobivaima asendi leian.
Ma umbes tean, kus seesinatine enam-vähem asetseb.
Tuleb lihtsalt oodata, kui poisid tulevad ja võtavad kombainiga selle rapsi ärr.

Näedsa, rebane kekutas taas meie aias.
Ainult mul polnd digikat käeulatuses.
Järjekordselt...
Alljärgnev hetk oli nädal tagasi kinni püütud:

Kommentaare ei ole: