26.2.11
Raisakull pole jäljekütt
Ei tea, miks küll tänast fotojahti lahendades hakkas meeles mõlkuma iidne lauluviis.
Andku Maestro andeks, kui ma tema sõnu meelevaldselt muutsin...
Suhkru kõrbes liivadüünid...
Maapind joobnuid jälgi täis...
Kes need haagid siia jättis...
Kes, kurat, kuuselt matti võttis...
Tontide külaskäigu ohvrid...
Labels:
amathöörlik fotojaht,
iroonika,
mina ja mu loomad,
taaskasutus
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
12 kommentaari:
Ohh, see esimene pilt võtab hinge kinni.
milline puhas jänesejälje pilt! Nagu parima kunstniku tehtud...tegelikult ju ongi- looduse :)
Jänes on küll täiesti kaine olnud :)
Jànesejàljed! Tàpselt see yksik "kes", mida jahilised otsivad... Romantiline.
Jänesejäljed viivad nii nii kaugele, et ilus on kohe:) Teisel pildil oli pikk ja segane teekond.
Igatahes väga nauditavad jäljed. Esimesel võiks tõesti arvata et liiv .. või äärmisel juhul ehk mannavaht.
Ma saan sellest jänesest aru. Minule meeldib ka minna just sealt, kus sissetallatud rada ees ei ole...
Suhkrukörb on vastupandamatu.
Eelviimane pilt vaieldamatu lemmik, just selle pildi puhtuse pärast.
esimene lummab oma iluga!
Kas jänest ennast ka nägid või ainult jälgi? Meie kandis kalpsab ka üks ringi, jäljed on, aga ennast ei näita...
Heh, ma vaatsin jänkujälje pilti suuremalt ja leidsin saba mahapanekukohad - ilmselt nondes kohtades tõusis jänku istuli...
Mul siiski nähtamatu jänes.
:D
Postita kommentaar