12.8.11

25 aastat

Veerand sajandit...
Mõnele pikk aeg, teisele tundub justkui eila.
Koolilõpust, kui meie teeneid enam Pööbelmanni instituudis ei vajatud.
Küll mõnel oli jube hää meel, kui meist lahti saadi.
Telliti meile buss, et see kogu selle kamba viiks Muskusse.
Eks ikka selleks, et meie tagasi ei tuleks.
Mis seal salata, me olime üsna võimatud tüübid, kelle toimetamisi jälgides mõni ikka jalad ees ära viidi.
Leebemal juhul mindi pinsile.
Juuste hallinemisest me täna ei kõssagi.
Homme...
Jah, homme vaatame veel kunagiste võitluskaaslastega tõtt.
Uurime isekeskis, kes millega hakkama on saanud.
Tunneme rõõmu voolavast viinast ja vahutavast õllest.
Kärsatame kumme...
Tekitame maavärina.
Veikene tsunaami pole ka paha.
Mingi mõtteteostus jääb keelele pidama.

Homme Lemmel näeme, raisad!

2 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Lindudele söömalauaks ikka! Ma tean, et ma olen nüüd väga taktitu, aga ehk annad andeks: mõnikord igatsen, et mul kaoks nägemise asemel pisitasa kuulmine. See sopp, mis kõrvust kandadeni iga päev tilgub on teinekord füüsiliselt raske taluda. Vaikus on kui puhas vihm.

Ma mõtleks teisiti, kui vaikusele poleks alternatiivi.
Annad andeks..?

A.I.V.O. ütles ...

Ei usu, et sa taktitu oled.
Juhin taktitundeliselt tähelepanu sellele, et vale jutu alla postitasid kommentaari...
:D
Aga see vist on anarhia, et suvalise loo alla kirjutad oma mõtted, mis ei haaku looga kokku.
Vot see mulle meeldib!
;)
Pean vist eraldi loo kribama, sest komm sai liig pikk...
Aga nüüd tohtri man ja suure süstlaga, mis umbkaudu samasugust mõõtu, millega Šurik paarimehega Kaukaasias turskele sellile unerohtu manustas, kõrvatroppi eemaldama.
Õhtul pidi mingi kontsert toimuma Käravetel, midagi järvemusa taolist.