25 aastat

Veerand sajandit...
Mõnele pikk aeg, teisele tundub justkui eila.
Koolilõpust, kui meie teeneid enam Pööbelmanni instituudis ei vajatud.
Küll mõnel oli jube hää meel, kui meist lahti saadi.
Telliti meile buss, et see kogu selle kamba viiks Muskusse.
Eks ikka selleks, et meie tagasi ei tuleks.
Mis seal salata, me olime üsna võimatud tüübid, kelle toimetamisi jälgides mõni ikka jalad ees ära viidi.
Leebemal juhul mindi pinsile.
Juuste hallinemisest me täna ei kõssagi.
Homme...
Jah, homme vaatame veel kunagiste võitluskaaslastega tõtt.
Uurime isekeskis, kes millega hakkama on saanud.
Tunneme rõõmu voolavast viinast ja vahutavast õllest.
Kärsatame kumme...
Tekitame maavärina.
Veikene tsunaami pole ka paha.
Mingi mõtteteostus jääb keelele pidama.

Homme Lemmel näeme, raisad!