Jokk mis jokk

Pole pea nädal siia miskit kribanud.
Olin paar päeva Plönngradis ja selle ümbruses.
Naa ülisuur depressiivne masendav hall elu hakkas segama mu vegeteerimist, siis oli ka põhjust oma kookonist väljuda.
Laubasel päeva a'al piilus õigel momendil päikegi pilveserva tagant välja, kuivatamaks mu väikest auklikku töölapikest.
Mastiksiga sai kinnikaetud teine. Näis, kuda püsib.
Kui alla sajab, eks siis pean jälle minema.
Teades, et see sinder ei kavatse alla tulla, siis tuleb midagi muud välja mõelda.
Ma, lontrus, ei tabanud õhtuhiljuses tagasi kõlistada, et ma kährikuhordidest puutumata jäin.

Sest kottu jõudes oli tunne, niikui jõulud saabunu.
Et pidin eila hommikul taas Kadrinasse põrutama.
Rattaga käisin ärr siis.
Tagasi tulles tolgendas sinivalge vilkuritega massin pidevalt mul jalus.
Ega ta mind kinni julend pidada, arvas ehk, et ma Chuck Norrise moodi pahalasi püüan oma imelikult vilkuva laternaga.
Saladuskatte all ütlen siiski teile ärr, et ma liikluseeskirjadest miskit ei jaga...
Ahjaa... Seekord ma käntsu ei pannudki!