22.11.12

Vot siin ei toimu midagi

Võid röhitsedes kogu oma röga lae suunas tulistada, kuid ega see rohekas süljelärakas alla tilgu. Pigem jääb poolele teele pidama. Umbes nõnda, et toosinane ollus on omas aegruumis. Öösel tajud läbi une siis tati heledalt kriiskavat raske kukkumise tumedat mütsakat vastu silmnägu nõnda, et vaistlikult kissitad silmi. Ei aita millegipärast ka see pea õlgade vahele tõmbamine. Põie pakitsus ajab su poole öö peal vertikaalasendisse ainult selleks, et sa peale paari lohisevat sammu lendad taas horisontaali – suur varvas on lihtlabasel moel takerdunud põrandavaibanarmastesse.
Enam ei ole põhjust kuskile kiirustada.
...
Müütiline Must Auk on tasahilju ümbritsevat ruumi aegluubinud.

Diagnoos: Vaibanarmastest varbusega koolnu oli pea lauanurka ära löönud ning verd nähes sellest nii jahmunud, et põie lahti ehmatanud.