Rattasõiduhooaeg sai eila sisse
söödetud.
Ja sellega seoses ka suurem füüsiline
koormus maha laetud.
Nimelt sõitsin hommikul 30 versta, et
vanainimesel aidata maad kaevata, tuhlivaod sisse ajada, tuhlid
maapõue peita ning tagatipuks õhtul 30 versta tagasi kimada. Muide,
tagasi sain kiiremini, sest languste-tõusudel aitas tuul enam-vähem
takka. Ainus koht, kus ma sunnitud peatuse tegin, oli Tapa
raudteeülesõidukoht, kus ma pidin rongi läbi laskma.
Mnjah, ühel heal päeval peaks nagu
suure linna suvalisse rattaesindusse eksima, ostma kondiaurumasiale uued rehvid, ning kodus saan siis need
kuradi kummid ringi vahetada. Mul siuke kahtlus, et nende nõndanimetet
originaalrehvidega ei saa täielikku hoogu sisse vändata. Linnas
olnuks nende kummidega kõik omale kohale asetunud, kuid maanteel on
olud teised. Kunagi olid mul samasuguse mustriga kummid ajutiselt ka
Tunturi kondiaurumasinal, sealgi tundus see väntamine üsna väsitav olevat. Kui
aga esimesel võimalusel uuemad kitsamad rehvid taas alla panin, oli
minek juba teine.
2 kommentaari:
Mes putt kumme, sis kuna mia peräkü piä' sõitma egätsugu tiide pääl nink ka üllepää tiivabal maastikul, om vähäkse "tüütu, tüütu, tüü-tiu!" nakata egä nuka pääl rehve vahetama, kesikest rüükmädä. Mudu olless asjal esiki jumet, umbkaude nõnna, et ku mõtsatii päält maantiile käänä', vaheta' enne säälsamman tiiotsan kummi är...
Vot sellise kommi peale hakkas ajukeemia tublisti pulbitsema - nimelt tuleb ärr oodata kõrgtehnoloogilised nanotehnikas rehvid. Vajutad lenksul olevale ikoonile, mis kujutab maastikku, linna, maanteed, metsa ja/või miskit säänset, nii rehvimuster muutub momentaalselt vastavalt vajadusele niigut kommunismuses.
Praegu veel ulme, aasta-paari pärast ehk tegelikkus...
:D
Postita kommentaar