Hehh, jälle on alanud
munandikoorikukampaania.
Seemitsopas oli artikkel, mis algas
lahjavõitu õudukatasemelt.
Loo suunitlus on ehk selline, et kiiver
peab saama kohustuslikuks elemendiks kondiaurumassina juhile.
Jään seisukohale, et need, kes kihutavad, nendele on munakoorik sobiv peakate, aga rahulikult kulgejale peab see jääma vabatahtlikuks.
Ma olen paljapäi Tunturiga üle 70km
tunnikiirusega Tamsalu langusest alla tuhisenud, pole seal ühtki
betooonposti, mille vastu oma peakolu ära lõhkuda. See on mu
isiklik kiirusrekord, mida ma enam üldse ei ületa. Teine point oli
Tapa mõisa kandis, kus tasasel maal sain sama rattaga 54km
tunnikiiruse kätte. Muide, sel Turku rattatehase rattal oli
rummusisene 3käiguline Nexuse käigukast.
Hea tugev ratas. Enam mitte minu
teenistuses, vaid andsin selle ilma igasuguse tasuta oma
vennatütrele, kui endale uue Itaalia päritolu ratta ostsin.
Siit saate lugeda minu ülepeakaela
lendamist tasasel kiirusel.
Ka seda kunsti tuleb vallata.
Et selle kiivrimölinahalina lõppu ei
paista kuskilt, siis küsin sellelt kaupmehelt, kes seemitsopa
vahendusel oma kaupa reklaamib, miks on kauplusteketis hinnad olematu disaini puhul
nii kõrgeks aetud?
Mina isiklikult ei hakka siit ostmagi, ma
ei vaevugi siinsetes poodides oma tengelpunga välja võtma, vaid
kaen vähe väljamaa netipoodides ringi.
Ühtekomateist olen saanud odavamalt
kui siinsed nõnnanimetet kaupmehed nõndanimetet odavmüükides
pakuvad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar