ohsakuradiraisk...

Aknavhirmast teavitati, et sel nädalavahetusel nad ikkagi tulla ei saa ning lükkasivad selle akende vahetuse järgmisse vahetusse.

Mul kõik põhilised eeltööd tehtud. Et kui tulevad, siis naksnaks aknad eest, lengidest naelad raksraks sõraga välja, ning kööginoaga vana makrohvleks lahti lõigata ning kogu raamistik kuvaldaga välja lüüa.

Siis helistas eila üks kooliveli, ja tahtis teise koolivennaga külla tulla.

Ma arvestasin aknavahetusega tekkivat tolmujuhani tunnet, siis sai pühabaks plaanitud ka sanna kütmist.

Asja point oli hoopis selles, et minu ülimalt tagasihoidlikku nõnnanimetet õilsat isikut taheti eeloleval nädalavahetusel suurde linna, millest pidin nädal tagasi suure kahjutundega loobuma. Põhjus - akende vahetus.

Et siis nüüd nädal hiljem võiks ma ikka oma molu näidata, on nüüdseks täielik tohuvabohu tekkinud.

Et kuidas ma saan klattida asjad nii, et lambad söönuks ja hundid terveteks jäävad?

Nüüd tulevad tõlkimatud sõimusõnad kõikidest paabeli keeltest, millest tõlkimatud serbohorvaadi keelsed on kõikse leebemad, mis veel venekeelsetest röökida... 

Mu elule pannakse elu poolt üks korralik põnts, kuradi raisk!