Mitte millegi erilisega...
Kolmat nädalalõpp järgepanu näen enda ees sellist pilti:
Jummelsitad kiired on
olnud möödund nädalad,
et pole miskit paha
selle kohta öelda.
Pudulojuselgi on
tahtmist mõelda:
Miks kuradipäralt
peab madal olema see ädal???
Piilub minusugune
kolge siis üle
tüki aja kohalikku
blogisfääri:
millegipärast
tundub mulle,
et see hingitseb
nigu tripperilillane patuskaaf...
Muide, ma läksi
eelmise nädala keskel lolliks kätte ning tõmbasi siukse tobeda
rakenduse androidi lollfööni nagu seda on endomondo. Lihtsalt
tahtsin kaeda, millega too hakkama saab.
No ja esimese nädala
lõpus õnnitleti mind aktiivse nädala eest, kuigi ma ainult
nädalalõpul väntasin kokku maha ca 52km.
Eile tegin aga kodukandi
teedel ühe ligi 34km ringi, mis täna värskema pilguga kaedes,
rakenduse enda joonistuse järgi on kui kõverdatud põlveosaga
kalamehe saabas. Noh arusaadavalt on siin vihje, et kobi õite
Itaaliasse või siis äärmisel juhul Uus-Meremaale.
Aga...
Ma ei tea, kas ma
sellest siin kribasin, lihtsalt ma ei viitsi otsida. Üks vana inime
rääkis, et tohtrid on talle kõvad rohud peale pannud – sääsed
enam ei tahtvat tema verd. Mina ütlesi selle peale, et ärgu
muretsegu, sääski on sel aastal üldse vähe, tänu kestvale
kevadele...
Ausalt, ega
selleaastane suvi pole kirumiseks ühti – sääski on mõned
üksikud kõrva ääres pinisend.
Mine tea, äkki
jänkid puistasid mingit ainet soode kohale, kui nad õppustel
lahingutesse lendasid.
Küll aga on sel
aastal kõvasti liikvel parme – ükspäev rehmasin käega üle oma
turja ja veri määris mu särgi ära. Hilisemast selja kratsimisest uksepiida vastu ei
tasu rääkida – sain lausa orgasmilaadse õnnetunde...
1 kommentaar:
Hea blogi, edu ja jaksu!
Postita kommentaar