Peale sauna, kui
mustus sai maha saetud, eraldati mu ajumassiivist paar asja, mis
eelmises kribatükis mainimata jäid.
Nimelt, kui oma
arust rattasporti harrastasin ja selle käigus presidendiraja
läbisin, siis Jänedal tulin Piibe maantee peale, kusjuures
ülejäänud teekonnast puhus vastutuul, siis mina küll aru ei saa
ühest pisiasjast – selle 60 kilomeetriga võtsin kaalust alla
kõigest 300 grammi?
Kodus kontrollisin järgi – enne sõitu näitas
kaal mu raskuseks 91 kilo, siis pärast sõitu aga kõigest 90,7.
See
asjaolu pani mu sõidutahtele ränga põntsu küll.
Tarbatu
raekojaplatsil, kus lokaalis „Suudlevad tudengid” õgisin oma
lõunasööki sakslaste jutuvada saatel, millest mina ühtki sõna ei
mõistnud, märkas mu vennas Ansipit. Ansipil oli vist jube kiire,
igatahes ta rühkis kindlate sammudega rahva seas Emajõe suunas. Ma
muidugi ei saanud oma keelt hammaste taha jäetud ja hüüatasin
kohtlaselt – Heia! Brüsselist on teid ka lastud tulema või vallandatud...
Vaevalt, et ta nüüd mind kuulis, kuna kõrvallaua saksakeelne mölin summutas sellegi vähese ärr.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar