Selle nädala tegemised (kui kedagi huvitab)

Viimatise nädala sündmused olid küll jamad, aga väärivad sellegipoolest kirjapanemist.

Katusevõõpamisel sain ühelepoole teisipäeval, siis tuli mõte rahvarattasporti kui sellist harrastada.

Selle tulemusel sain kirja üle 60 km ringi, eksimised tundmatutel radadel ja takkapihta ka kinnijooksnud mölafööni. Viimane tulenes väga lihtsast asjaolust, mulle tundmatud rajad algasid Läpi kandis teisel pool raudteed elik Põhja-Kõrvemaal, kus ma lootsin teejuhatamist kepsu kaudu, aga iga kord juhatas see asjandus kellegi hoovi. Lõpuks ületasin lihtsalt rööbastee ning eks selle tagajärjel mu Nokia kokku jooksiski – nupud ei toiminud mitte üks teps. Aegviidus kakkusin mölafööni aku tagant ära, alles siis hakkas õieti toimima . Koju tagasi sõites võtsin ja tegin presidendirajaga taastutvust, aga see oli hoopis nii hullusti segipööratud, ma ei tundnud seda esiti äragi – mingisugused shimano-kirjad sõitsid igast nukast sisse ja välja, et ma juba hakkasin mõtlema – mingid maastikusõidu meistrivõistlused on vä? ja ma sogan võistlejaid ajavõttudes oma hübriidrattaga vastu sõites. Kusmanu mingid hullud oma karbonaadidega vastu kimasid ja üks neist oleks äärepealt mulle sisse sõitnud. Aga mul oli täitsa poohu, anarhist nagu ma olen...

Kolmapäeva ennelõunal oli Tarbatus mingi üritus, sinna logistasin rauast apelsinikarva tõuguga.

Neljapäev kulus linnamelust taastumisele – nüüd sai mulle lõplikult selgeks, et ükskõik millisesse linna ma elama ei jää. Ma ei tea, kas imetakse mult see viimanegi energiaraasuke ära, et kohe hakkan põdema, raisk.

Eile... sai kastetud elulõngad, muidu oli see siiamaani saanud taevasest laotusest sellesinatise elunektari.

Täna niitsin muru ja kütsin sauna – peatselt sinna minek ongi plaanis, kuigi õlut pole tilkagi.

Mis aga homme saab, seda ei tea kurat ka mitte.

Ahjaa, Tarvanpääl pidi mingisugune pungi laulupidu olema, siis sinna ma puhtfüüsilisellt ei jõua - sest, et 

keha on nõder ja pea on põdur, 

nii näeb välja tänapäeva sõdur...