Viimatisel a'al on
ikka ja jälle kerkinud mu kolbasisemuse sültjasse massi üks
küsimus.
Nimelt, kuidas saan
ma ühiskonnale kasulik olla?
Ainus vastus, mis
mind rahustab, kõlab umbeskauges taoliselt – ei saagi, kui
ühiskond ise viskab kaikaid mu pürgimustele.
Nõnda, et ainus
kohustus saab mul olla sellesinatisele ühiskonnale koormaks.
Kui nüüd
nõndanimetet tööhõiverehvorm haarabki nagu möödaminnes mu
kaasa, siis millegipärast minu tagasihoidliku isiku sisemine tunne
kui selline tahab enamat kui lihtlabast papinutsakat pangaarvele.
2 kommentaari:
Kae, om olleman üts zen-budistline ütelung:
Iga inimene teab, kui kasulik on olla kasulik. Keegi ei näi teadvat, kui kasulik on olla kasutu.
Ma mõistan siiski teadvat, kui kasulik on olla kasutu.
See eeldab aastakümnetepikkade kogemuste hankimist selles vallas...
Postita kommentaar