Uuel aastal uue hooga!

Nõnda nagu omaaegsed entusiastlikud pseudokomparteivaatelised loosungid kõlasivadki...

Aga, kuna mul pole uut hoogu kuskilt võtta, püüan tiksuda väsinud moega edasi.

Üks raadiumi mölin teemal „Sisekaitseakadeemia üleviimine Narva” sai mu paheletänu osaliseks.

Kardetase, et siis on kõik selle asutuse lõpetanud venekeelsed-meelsed.

Rohkem ma ei viitsinud seda arutelu kuulata, sest mu oma mõtted summutasivad kogu selle raadiumimölina ärr.

Nii küsingi (pseudo)rahvuslaste käest, mida nad on ärr teinud, et Narva linna eluolu eestimeelsemaks-keelsemaks muuta.

Muidu nad itkevad pidevalt sellesinatise Tarbatu Rahu üle, et seistakse loosungitega, milles nõutakse piiride puutumatust ja muud sellega seotud, Tumpää lossi man, skandeerides valihäälselt nõudes tagasi nii Jaanilinna tagust kui ka Petserimaad. Mis Laidoneri nägemuses said need alad olla ainult puhvertsoonideks. Võtku nad jalad selge ja koligu nagu üks mees Narva elama, muutes oma kohalolekuga sealset kogukonda rahvastikuosakaalult eestikeelsemaks ja -meelsemaks. Sama võiks ka teiste suure vene osakaaluga linnades toimida. Aga ei! Revalis-Tarbatus on neil mugavam kära teha ning aega viita.

Mõelge vähe kaasa – kui kremliidid oleksid ka tagastanud Tarbatu Rahu piirides, olnuks meil sisuliselt kaherahvuskeeleline riik, mida on tükk maad kulukam hallata.

Nõnda, et tasub mõelda järgnevalt – hää, et niigi läts!