Nõnda nagu
omaaegsed entusiastlikud pseudokomparteivaatelised loosungid
kõlasivadki...
Aga, kuna mul pole
uut hoogu kuskilt võtta, püüan tiksuda väsinud moega edasi.
Üks raadiumi mölin
teemal „Sisekaitseakadeemia üleviimine Narva” sai mu paheletänu
osaliseks.
Kardetase, et siis
on kõik selle asutuse lõpetanud venekeelsed-meelsed.
Rohkem ma ei
viitsinud seda arutelu kuulata, sest mu oma mõtted summutasivad kogu
selle raadiumimölina ärr.
Nii küsingi
(pseudo)rahvuslaste käest, mida nad on ärr teinud, et Narva linna
eluolu eestimeelsemaks-keelsemaks muuta.
Muidu nad itkevad
pidevalt sellesinatise Tarbatu Rahu üle, et seistakse loosungitega,
milles nõutakse piiride puutumatust ja muud sellega seotud, Tumpää
lossi man, skandeerides valihäälselt nõudes tagasi nii Jaanilinna
tagust kui ka Petserimaad. Mis Laidoneri nägemuses said need alad
olla ainult puhvertsoonideks. Võtku nad jalad selge ja koligu nagu
üks mees Narva elama, muutes oma kohalolekuga sealset kogukonda
rahvastikuosakaalult eestikeelsemaks ja -meelsemaks. Sama võiks ka
teiste suure vene osakaaluga linnades toimida. Aga ei!
Revalis-Tarbatus on neil mugavam kära teha ning aega viita.
Mõelge vähe kaasa
– kui kremliidid oleksid ka tagastanud Tarbatu Rahu piirides,
olnuks meil sisuliselt kaherahvuskeeleline riik, mida on tükk maad
kulukam hallata.
Nõnda, et tasub
mõelda järgnevalt – hää, et niigi läts!
3 kommentaari:
Samad mõtted tolle saate kohta olid mulgi täna. Kuidas viia rohkem Eesti Narva.
Eestit. Eestit. Eestit.
Paganatelefonikirbukiri. (Meelega üks sõna)
Raske ütelda, kuidas?
Nii noored kui vanad rahvuslased võiksid entusiastlikult meelestatud hordidena Narva linna kodanikeks kribada, andes ühtlasi eeskuju teistele Eesti kodanikele.
Postita kommentaar