Melanhoolivus

Rebenend lõhnavate rooside valgus

ja vahedad okkad torkavad pähe.

Kostab teisiti siin murtud vaikus –

kild killu järel haihtub öhe...

Öö läbi otsisin pisikest sädet

mis läidaks mu kustunud elutahte –

säravail naerusuil haaraksin kätest, 

teispoolsusega sätiksin salsasamme.  

__________________________

Hoiatus: 

Ülalolevat ei tasu tõsiselt võtta -  

mu mõte lihtsalt kihutas võssa, 

jättes tossuna tähtedest read 

ja miskipärast ka valutava pea.