Aruanne

Kui täna kullakambri tühjenduse ette võtsin, lagunes kast pärast viimast labidatäit laiali.
Tähendab, et sitt hoidis kasti koos...
Tuvastasin veel et noid punnlaudu annab taaskasutada, sest ainult naelad roostetasid aastate järel läbi.
Näis, mis saab...
Ahjaa, kommuunilugu valmis suure vaevaga.

Kuidas teha suitsusilmi?

Vana indiaanlane oli pärast kondorisule kohendamist mõttesse vajunud...

Mitu suurt päikest tagasi oli Joe, nagu teda kahvanäod kutsusid, läinud reservaadist suurde linna, kus ta kõigepealt võttis nõuks kahvanägude oskuse kirjasõna lugeda.
Olles suure maja väikeses ruumis teiste asukatega võrreldes viis suve vanem, ei teinud Joe tema pihta suunatud pilgetest väljagi. Seda enam sundis ta end omandama valge inimese tarkust.
Nõnda olid kooli lõpetades Joele kõikide kõrgkoolide uksed avatud.

Abielludes oli Joel kõik olemas, mida hing ihaldas.
Heledapäine immigrandi tütar kõneles oma vanematega arusaamatut keelt. Ei olnud see inglise, saksa või hispaania keele sarnanegi, kuigi mõned sõnad tundusid kõlaliselt tuttavad.
Siiski õppis Joe raskustega ka selle keele selgeks. Eks ikka tollepärast, et naise vanematest aru saada. See lähendas neid veelgi.
Kuid ühel hetkel lõppes kaunis idüll.
Tol õhtul oli Joe pikemalt tööl.
Kui ta väsinuna koju jõudis, aimas ta süda halba.
Uks oli irvakil, hoone pime...
Käsikaudu kobades kukkus ta tasakaalu kaotades ligasele põrandale.
Lõpuks lambi valguses, kui silmad seletama hakkasid, moondus Joe muidu heatujuline nägu valuliseks grimassiks.

Vandekohus langetas kohtule esitatud tõendite alusel jah-otsuse, mille järel kohtunik määras surmanuhtluse.
Joe oli niigi vapustatud oma naise ja tema vanemate räigest mõrvast.
Ükskõikselt kuulas ta otsuse ära nagu see ei puutunuks üldsegi temasse.
Karistuse täideviimiseni pidi Joe veetma kümme aastat kohalikus vanglas.
Vanglasse Joe ei jõudnud.
Sellal, kui Joed eskorditi vanglaameti bussi, käis võimas kärgatus.
Tekkinud segaduses ei pandud tähelegi, kuidas Joe sõna otseses mõttes haihtus.
Seda vägevat silmamoondust ei osanud hiljem ka tuntud mustkunstnikud võimudele lahti seletada.

Vana indiaanlase keha oli loojuva päikese taustal tardunud.
Järsku meenus Joele tema siinviibimise põhjus.
Heites pilgu kagusse, märkas ta ühte vigvamit, mis kõnnumaal hästi kaugele paistis.
Kombates põues, võttis Joe määrdunud tombu, mille värisevi käsi lahti harutas.
Tunnistades hetkeks sisu, pakkis Joe kompsu hoolikalt kokku ning pistis selle taas põue.
Kahe tunni pärast, kui oli täitsa pime, et ainult tähed valgustasid ümbruskonda, jõudis Joe koiottide ulgumise saatel pärale.
Joe kõhkles hetke – ta oli tulnud suguharu šamaani juurde.
Kogunud veidi julgust, astus ta vigvamisse.
Šamaan oli teda oodanud.
Andes märku istumiseks, pakkus ta Joele kuuma jooki ning hakkas trummi saatel iidseid rituaale läbi viima.
Joe tundis rammestust ning vajus unesarnasesse oleskelusse.
Ta nägi ennast noore poisina kahvanägudega sõprust sobitamas ja nende eluviisi omaks võtmas.
Ta nägi esivanemate vaimusid, kes anusid seda mitte tegema.
Ta nägi, kes mõrvas tema naise ja naise vanemad.
Ta nägi sel ööl liiga palju...

Järgmisel hommikul, kui Joe silmad avas, ei näinud ta enam midagi - silmad tegid põrguvalu.
Ta kuulis, kuidas šamaan taamal endamisi pomises: „Kuidas teha suitsusilmi?“

Kui saabub kord sügis...

Potsatas mu meilikasti kiri blogipuu uutelt omanikelt.
Nagu paljudele teistelegi.
Mõningase mõttetöö tulemusel otsustasin raskelt, et haagin enda ploogad blogipuust lahti.
Inkubatsiooniperiood on läbi saamas.
Aeg iseseisvalt lendama hakata.
Sellest tulenevalt, head sõbrad, ärge pahandage, kui mind pesas pole...

Taustaks:

Kidra restauratsioon võhiku käes. Osa 2.

Allolevalt pildilt on näha, mismoodi kitarr lahti sai harutatud.

Herilasepesa viskasin lammutuse käigus minema, et seda te paraku ei näe.
Nüüd tuleks harjaga pill üle käia.
Nagu ma tuvastasin, pole kitarri kael mitte ühes tükist välja tahutud/voolitud, vaid on liimpuitu kasutatud.
Mistõttu aastate ja pööninguniiskuse tõttu on liimist lahti tulnud tähtsaim jupp, mis hoiab kidrakaela kõlakasti küljes.

Edasiseks ootan asjatundjate kommentaarie kuidas liita äratulnud auguga klots kaela külge tagasi? Mis liimi kasutada?
Ja kas tuleb ka kruve kasutada, et asi saaks ikka korralikult kinnitatud?

Raisakulli kirjud hilbud...

Täna eriti pikka möla ei taha ajada.
Eks elu ise on kirju nagu sibul - koorid ühe kihi teise järel ja pühid silmist pisaraid, iseasi aga, kas rõõmust või murest...









Hilpharakad...

Kidra restauratsioon võhiku käes. Osa 1.

Muide, mooramaalt tõin pööningul aastaid vedelenud kidra ärr.
Et kõpitsen riistapuu korda ja siis hakkan pillirenti pakkuma.
Vaatasin päeva aegu pilli üle – olukord on üpris trööstitu.
Kaks keelepingutivõlli on puhta katki, elektroonilise helipea olukord teadmata...
Kael tulnuks kõlakastilt maha keerata.
Ehk siis lammutada.
Kui ma selle tööga lõpuni jõudsin, siis jäi mu pilk juhuslikult pidama kõlakasti sisemusse.
Ehh, herilased olid pesa sinna teinud.
Närvikõdi messugune...

Ei lasta inimloomal puhata...

No ei lasta hinge tõmmata.
Kui Kaamos teatas, et temagipärast võib lumi maha tulla, võttis Ilmataat seda jummelist tõsiselt.
Eila hilja õdaq kottu naastes näitas termomeeter juba öökülma.
Ja mul hakkas paanikahoog sisse tulema.
Sestap sai täna hommikul pärast poeskäiku topeltaknad ette pandud.
Siis oli vaja virtsavesi august välja pumbata.
Mässasin voolikutega – kõigepealt liida need kokku, et pärast lahti lahutada.
Esiti ei taht lahti ka kerida, jäädes spiraalselt muru pääle vedelema, kuni päike oma soojusega selle maadligi vajutas.
Pärast pidin mitu korda edasi-tagasi tuiama, et vesi ikka voolikust välja saaks.
Mõni tilk ikka jäi sisse.
Poogen pole vä?
Nagu vanarahvas teadis, raputa palju tahad, ikka jääb viimne piisk püksi.
Üsna pea tuleb kullakambri tühjendus ette võtta.
Sellega läheb üsna kähku.
Võib-olla pole mul vajadust tolle tüüga käsi määrida.
Metallikratid teevad ehk selle töö ise ära.
Ikkagi kuld...