Segased mõttemõlgutused...

Lugesin meenutuse korrras möödunud ploogapostitusi.
Miskipärast oli suu pidevalt muigvel.
Õigemini irevil.
Palju ei puudunud, kui marutaudisena tundnuks.
Mnjah.
Mõned videod on miskipärast tuubi poolt kinni keeratud platefirma või autorikaitse nõudmisega.
Nii tundub mõnigi postitus kuidagi poolikuna.
Ega mina reegleid ei tee, pigem teenusepakkuja, kes alul laseb igatsugu liikuvpilte üles riputada ja pärast keerab need kõik kinni. Sellisel juhul peaks ilmselgelt lepingutes olema punkt, et sellest momendist, kus esitatakse protest, sellest hetkest alates ei lasta muuvisid kuskile lingitada. Aga need mis ennem olid postitustes sees, need on ja jäävad kõigile kättesaadavaks. Protestijate oma viga, et nad naa hilja kaebuse esitasid.
Hehh.
Mul poohhu...

Läänekalendriaasta lõpetamiseks tuleb end üles mukkida.
Ei teagi, mis puudrit tuleks kasutada?

Muidugi tuleks pidulikum riietus selga ajada.
Kõikse parem on triiksärk, millel hinnalipikud küljes.
Mida kuulsam sa seltskonnas oled, seda rohkem ihaldavad fanatid ja kollektsionäärid pärast pidu su särke-värke ärr osta. Kas või ületrumpamise teel.
Sama reegel kehtib ka muude riideesemete puhul.

Kui kõik on valmis, tuleb pittu minna. Elik külla.
Seejärel irvitav grimass larhvi kinni lüüa.
Kui valus on, ärr sa mingil juhul suunurki allapoole vea.
Kui tõesti teisiti ei saa, siis võid ju end lakke kinni naelutada – sellisel juhul on su suunurgad taas üleval.

Nohh ja lõpetuseks soovin kõigile:

Eila ja täna, homsest ei röögi...

Eile käisin linnas ja võtse kogu oma varanatukse pangast välja.
Ja teate, hea tunne pulbitses mind.
Ma olen miljunäär.
Jällegi üks mu eluunistusi on täitunud.
Mis tost, et sentides.
Ega sellest paha ole, et ma olen sendimiljunäär.

Alates tänasest olen ilma kojata.
Mul pole riiki, mida teenida.
Pole passi, pole idiikaarti – need kehtivuse lõpetand.
Ma olen kodakondsuseta.
Huvitav, mis keelt ma pean pruukima.

Adjöö piipõl!
Ihh tuumaju veits, vhuu ai parlee noies pa-maarahva murrakut...

Ma suht-koht viinavõtmises kõva kõri, et joon ennast põranda alla.

Kui enne ei kohtu, siis soovin oma plooga lugejaile:
Häppi uutta klükiššer jäära!


...side lõpp...
Kuidas seda sidet nüüd kinnitada, et ta peapealt maha ei keriks.
Aajah, ma olen näinud võrksuka-taolist kusagil.
Huvitav, ega tellerid mind ärr ei tunne, kui ma öirode vastu huvi tunnen.
Hmmm...
Peeglist vaadates näin kui musulmannist errorist turbana seotud peaga...
Nii-nii.
Ettevalmistuste järgmine etapp: alljjaalllaalllaaallllabaarraaahhhaasssiiaa...

Jälle kurradi meem...

Kindlasti olete kuulnud klišeena tunduvat: Valitseja on kärvanud! Elagu valitseja!
Nagu ma aru sain, on mõni ikke nii mures blogimaailma saatuse pärast, minnes puhta leili kellegi väljaöeldud fraasist, mis on siiski uute teenuste reklaamimiseks.
Et blogimine on surnute pärusmaa. Säuksud ja larhvikaustik on uus elav elus meedia.
Hehh, samas on surnutel alati üks kogemus rohkem kui elavatel...

Et taolised küsimused saabusivad Kaamoselt:

1. Külastan oma blogi sagedusega…
2. Poliitikute blogisid loen…
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele:
5. Millal (ja kas üldse) sina viimati netisuhtluses solvusid?
6. Millest sa praegu blogimaailmas kõige enam puudust tunned?
7. Omalt poolt kiusan küsimusega – miks sa üldse blogid?
8. Kas oled kunagi postitanud midagi, mida hiljem kahetsed?

9. Sinu lisatud küsimus

____________________________________________________________________
1. Külastan oma ploogat?
So What???
Oma ploogat ei külastata, vaid hallatakse.
Sagedus?
Noh nagu vahelduvvool – kord pole, kord olen.

2. Poliitikute ploogasid loen... kah nagu vahelduvvoolu meetodil, kui on midagi asjalikku lugeda – enamasti tajun siiski tühja sõnamulinat, eks tolleperra ei loegi eputaatide mõttevälgatusi.
No ma ei saa aru, kuidas on võimalik poliitikutel ajanappuses ajaveebi üldse pidada?
Kas see on neile lubatud?
Rahvas andis neile ploogimiseks mandaadi?
No mitte ei usu.

3. Mnjaaa, minu kolba sisse, sinna okulaaride taha on pidama jäänud need ploogad, mille pidajad pole suupääle kukkunud ja kes on sõnaseadmises üsna osavad. Ülejäänud pask on vihisenud kuulmekäikudest heatoimelise tossupommina ajaloo kloaaki.

4. Oot, mis kanalitest jutt käibki?
Amsterdami?
Veneetsia?
Telekanal?
Kanala?
Kuhu jääb munala?
Kukela?

5. Heh, kuidas siis nii?
Kui sa ei suuda solvanguid taluda, oled sitaks nõrga ego või emoga.
Ega sa Stalin ole, keda peab kiitma nagu sitta pilpa peal.

6. Kurat seda teab.

7. Miks mitte, kui see annab mulle olla iseenda kirjastaja.
Ma ei sõltu kergestisolvuva ministri unistusest – Glavlit-i laadsest tsensuurimasinast, mis tänasel päeval on pea igas ajalehte väljaandvas (t)oimetuses olemas.
Ega ma puritaan ole...
Töötu värk – vaba aega peab kuidagi sisustama, muidu mine või normaalseks...
Nõnna, et aitab kinnimajja kukkumist vältida.

8, Jah,kindlasti, näiteks sellesamuse meemile vastamine...
Seda enam, kui kunagi sai välja öeldud, et meemidega ma ei tegele.

9. Kuna ma ei suvatse meeme edasi saata, sellisel puhul ma saadangi bumerangina tagasi meemiloojale ja eelmistele vastajatele: Kas ja miks te loete tõsimeeli järgnevaid meemipostitusi?
JAH/EI vastused-ühmamised võite koos põhjendustega siia kommentaariumisse postitada. Aga ei pea.

Paremad hetked...

Fotojahi-seltskond palus sedakorda välja panna parimad hetked.
No raske oli väikest valikut teha.
Seda enam, kui kõikide piltidega ise rahule olen jäänud.
Nõnna siis sukeldusin käesoleva aasta postitustesse ja oleksin peaaegu ärr uppund, kui kella ei oleks vaadand.
Seekordne valik on kiiruga kokku klopsitud...

Pajud põlvitavad selges kaldavees...

Üksi?

Jaanihommik Väike-Maarja lähistel...

Sügishommiku kaunis nostalgiline prelüüd...

Jäljed lumel...

Tiigriaasta küünisejäljed...

Päev/öö elik hämarikutsoon...

Galerii-karjeristid...

10224

Täna algas uus aasta.
Maausuliste kalendri perra.
See tähendab, et päevad lähvad nüüd pikemaks ja laiemaks.
Seda aga seni, kui jaanipäev nad kokku suruma hakkab.
Hääd uut aastat teile kõigile!

Mina, kui jubedalt ebausklik skeletile asetet närvi- ja lihaspunder, mis kaetud keemilisest puhastusest kokkutõmmanud nahaga, pean ärr ootama, kunas tiiger oma viletsemise lõpetab.
Just viletsemise, sest minusugusel ahvil ei lähe/lännu just tiigriaastal hästi.
Tegu mu vastasaastaga...
Kui nüüd takkajärgi teisi aastaid kaeda, ega needki mu vastu armulised olnd.
Isegi minu isiklik aasta on sisuliselt pekki lännu.
Nõnda, illusioone ei tasu tekitada.
Möörfi säädus paneb kõik paika.

Isegi on hea, et pea kõik mu unistused, mis ma koolipõlves olen unistand, on pea 99-protsendiliselt täitunud.
See teeb mu meele heaks.
Iseasi aga, kui palju ma ise olen nende unelmate teostuses osalenud.
Pigem on teised käsi määrinud.
Mõned isegi on teostamise ajal oma elu kaotanud.
Siidivend nagu ma olen.

Ainus positiivne asi, mis tiigriaastast minuga kaasa tuleb, on liitumine kribajate kommuuniga.
Seal olen üritanud oma vaimu tööle panna, ehkki vahepeal oli käegalöömise periood, kui ma panin tähele, et kommuuni asutajad ei jõua osa võtta.
Andekate inimloomade mõttekäike etteantud teemal lugeda on nauding - nappide sõnadega saab palju öelda.
Minul seda oskust pole.
Amatöör siuke...

Nüüd keksis pähhe kinni veel üks kordaminek sel aastal, mis kaudselt minu tagasihoidliku isikuga seotud - BlogKok Rahumäel, Alfredi Pubis...


Siinkohal Raisakull lõpetab
sest elu on õpetand
Pikk jutt...
...ei ole sitt jutt -
on kui härjaila.

Berliinis ei oota sind keegi

Öö läbi kõlas monotoonne undamine, mille tekitas tuul, puhudes teatud nurga all.
Hommikul asendus und sahinaga.
See oli üsna sarnane varasemate aastate kõige tuisusemate perioodidega. Ainsaks erinevuseks oli seekord tuule puudumine. Jääkristallid liikusid peaaegu horisontaalselt, lõikudes oma teravate servadega kõik niidetult maha. Kummalisel kombel hakkasid ägisedes liikuma hiidrahnud, mis miljardeid aastaid ühel kohal seisnud. Niisamuti, kui rahnud kogusid jääkristallide abil liikudes kiirust, nii olid ka kergemad kivid vihisenud aina kiirenevas tempos, põrgates takistustelt veidigi oma trajektoorilt kõrvale. Seda enam pilbastusid veel eelmisel päeval vägevat rohelust kandnud puud.

Koopasuul jälgisid kogu seda möllu murelikul ja mõtlikul ilmel kaks kuju.
Pimestav valgus, mis läbi jääkristallide võimendus, pani olendid taganema koopa sisemusse.
Pärast paarikümmet käänakut võisid nad talutaval moel silmad avada.
Poolihääli vesteldes jõudsid nad suuremasse koopasaali, kus neil laager üles löödud.
Pikk koukis oma seljakotist maakaardi, laotas selle maha. Täpsustas veidi mõeldes ja vaieldes kaaslasega asukohta, kus nad võisid antud hetkel viibida, asetas kaaslane sõneluse käigus oma kompassi kaardile. Vaadates aga kompassinõela keerlemist, võttis maad vaikus.
Järsku kõlas kõva kõmakas, mis kurdistas mõneks hetkeks saalisolijate kõrvad. Kui mõne aja pärast kuulmine naasis, hakkas närvidele käima kriuksumine, mis esialgu tundus tinnitusena.
Niisama äkki, kui see viimane algas, oli too ühel hetkel vaikinud.

Selles vaikuses kõlas kuidagi selgelt mehe rahulik hääl.
Mees oli öelnud üheainsa lause: „Berliinis ei oota sind keegi...“
Mille peale naisel pisarad silmanurka tekkisid ning küsivalt ikka ja jälle mehele otsa vaatas, vastust saamata pilgu maha suunas ja nutta tihkus.
Mees seisis veidi kohmetult, laiutas paar korda käsi ning astus kössis naise juurde, asetas kämbla õrnema soo esindaja õlale.
„Ma ei oska muud öelda, kui seda, et mul on siiralt kahju...“

Motell "Võimas-Inn"

...võimas on sugutung
võimas on armastus
võimas on kala mull
võimas on aja kulg
võimas on sammo hung
võimas on hundi ulg
võimas oli vau sulg
mis ehtis ammu kaabut mul...

No siuke luuleridade jõuk hakkas pead vaevama, kui ma võimast pildina taga otsisin.
Siit keerdus ajusopist välja illustratsioonid neile ridadele, minupoolsete kommentaaridega.
Kui sedagi...
Madise till on kõva sõnapaar, mõjub visuaalselt väegade võimsalt:

Tikud on tavaliselt olnud võimsate plahvatuste ja põlengute taga, enne kui särts selle töö omale kahmas:

Universumi võimsaim kangur keerutamas köit:

Turvafirma "Children Security" silt, mis annab võimsat naeratusega särtsu kolme meetri raadiusesse. Pauer messugune:

Raisakull leinab neid sugulasi taga, kelle võimsad suled ehivad seda hullu inimlooma:


Meierei võimas-in...