Kui juba, siis lasen vähe edesi Usluu-teemal.
Peale Malcolm Lincolni oli veel ülks esineja, kes suht eristus klopperimürast.
Selleks osutus Belgiat esindand „mina ja minu kitarr“.
Ihnuskoi paistab see laulja olema – ei jaga seda kitarri mitte kellegagi. Armukade vä?
Kurat neid belglasi teab, sealt on meite põhjamaisesse kliimasse saabunud igasugu veidrusi. Olgugi, et saadame oma arust „normaalseid“ inimesi sinna meid esindama. Sealse kliima mõjul on nad ogaratena tagasi naasnud.
Lugu ise algas paljutõotavalt, mulle meenutas esitet lugu mingil määral Nirvaana anplaazedi, aga siis ühel hetkel jäi asi nagu toppama.
Taustaks:
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar