Kõlab nigu "Inetu pardipoeg"

Ennevanasti, kui käisin teisi blogisid lugemas, siis kummalisel kombel olid mõned blogid liiga filosoofilised, et neisse süüvida. Niivõrd kuiv tekst oli neis sees. Minu arust.
Andku blogardid mulle andeks, et ma neid sõnu kasutan.
Aga nii ta oli.
Nüüd aga, olles otseselt kokku puutund, juttu vestnud, sada asja arutet ja imestades, kui loll ma võisin olla, siis minu siirad vabandused takkatraavi.
Ma ei oska seda seletada.
Ilmselt on viga minus eneses.
Mõtlesin jupp aega enne, kui selgusele jõudse.

Kunagi ammu, varases lapsepõlves, ilmselt ma miskit rääkisin, järsku jäin tummaks. Teadagi, antibiootikumid, mis kuivatasid mu kõrvadest vajalikku vedelikku, mille järel ma enam nii heasti ei kuulnud, tegid oma töö.
Sellest jäi ka kõne mõneks ajaks kängu. Kuidagiviisi sain jälle järje peale, aga...
Kui täishäälikud mu kõnes olid omal kohal, siis seda ei saanud öelda kaashäälikute kohta. Hullem olukord oli sulghäälikutega. Katsuge siis aru saada, mida ma öelda tahtsin, kui häälikud olivad segi mis segi.
Õnneks tuli selline Tarvanpää-periood, kus ma krihvli ja tahvliga kribama õppisin ning logopeedi vahet käisin.
Kirjaoskusega tuli kõnekorrektsus küllalt kiiresti.
Edasi tuli Pööbelmanni instituut Tarbatu linnas, kus peedilogo man vahest harva sai käidud.
Olgu mainitet, et mu kuulmine on aastakümneid peaaegu samal tasemel püsinud.
Sosinat kui sellist kuulen, aga sosinal öeldud sõnum ei jõua mulle üldse pärale. Olen imestanud mõnda oma klassikaaslast, kelle kuulmine oli minu omast oluliselt kehvem, kuid sosinal öeldud sõnumi tabas ta ärr küll, kusjuures ilma kuuldeaparaadita.
Linnulauludest kuulen mina kaugusest ainult käo kukkumist. Sedagi alles siis, kui keegi mu tähelepanu sinnapoole viib...

Seda enam ma hindan isiklikke kontakte, et saan kuulata teiste hääleintonatsioone, kõnevarjundeid, ilmekust...
Viimati BlogKokil olles jätsin meelde nii mõnegi blogija häälemaneeri, asetasin selle tema enda blogisse, lugesin, ja hämmastus oli suur.
Uskuge või mitte, see blogi, mida enne igavaks pidasin, hakkas elama.
Oma säravas kuues.