10224

Täna algas uus aasta.
Maausuliste kalendri perra.
See tähendab, et päevad lähvad nüüd pikemaks ja laiemaks.
Seda aga seni, kui jaanipäev nad kokku suruma hakkab.
Hääd uut aastat teile kõigile!

Mina, kui jubedalt ebausklik skeletile asetet närvi- ja lihaspunder, mis kaetud keemilisest puhastusest kokkutõmmanud nahaga, pean ärr ootama, kunas tiiger oma viletsemise lõpetab.
Just viletsemise, sest minusugusel ahvil ei lähe/lännu just tiigriaastal hästi.
Tegu mu vastasaastaga...
Kui nüüd takkajärgi teisi aastaid kaeda, ega needki mu vastu armulised olnd.
Isegi minu isiklik aasta on sisuliselt pekki lännu.
Nõnda, illusioone ei tasu tekitada.
Möörfi säädus paneb kõik paika.

Isegi on hea, et pea kõik mu unistused, mis ma koolipõlves olen unistand, on pea 99-protsendiliselt täitunud.
See teeb mu meele heaks.
Iseasi aga, kui palju ma ise olen nende unelmate teostuses osalenud.
Pigem on teised käsi määrinud.
Mõned isegi on teostamise ajal oma elu kaotanud.
Siidivend nagu ma olen.

Ainus positiivne asi, mis tiigriaastast minuga kaasa tuleb, on liitumine kribajate kommuuniga.
Seal olen üritanud oma vaimu tööle panna, ehkki vahepeal oli käegalöömise periood, kui ma panin tähele, et kommuuni asutajad ei jõua osa võtta.
Andekate inimloomade mõttekäike etteantud teemal lugeda on nauding - nappide sõnadega saab palju öelda.
Minul seda oskust pole.
Amatöör siuke...

Nüüd keksis pähhe kinni veel üks kordaminek sel aastal, mis kaudselt minu tagasihoidliku isikuga seotud - BlogKok Rahumäel, Alfredi Pubis...


Siinkohal Raisakull lõpetab
sest elu on õpetand
Pikk jutt...
...ei ole sitt jutt -
on kui härjaila.