Tänase päevaga olen hobuse staatuses.
Ametikõrgendus vist?
Põhjuseks on vast see, et tuul tõmmas mu kaela nii läbi, et oigan kõva häälega, kui pead keeran.
Ei saa miskit teha kah.
Ainult määri siin hobuse salviga oma kaelalihaseid ja siis veel pealekauba soojenda.
Seljaaju võib sedasi õhtale minna.
Õieti seljaaju ülemine pool.
Head pole lootagi.
Käin siin Strapi kombel ja ei oska midagi ette võtta, kuigi tegutsemistahet justnagu oleks.
Unzip võiks tagasi astuda.
Ma siis võtan võimu üle ja viin vabariigi viletsuse täiskäiguga edasi.
Juroopa esiotsa.
Üle kuristiku serva noh.
Eeskujud on olemas: Nikonov, Matrossov, islamierroristid jne.
Tänasel päeval on nii vägevad ravimid, et aina imesta.
Leiavad teised üles valutavad kohad.
Ei tea, kas kärudega viiakse nood toimeained kohale?
Lugedes teabelehte vähenes mu tahe üleüldse antud ravimit manustada.
Teada-tuntud värk ju – leevendavad, mitte ei ravi.
Õigemini peaks olema need kapslid leevendid, mitte ravimid.
Kõrvaltoimete kohta lugedes tõusid mul ihukarvad püsti...
Ja siukseid asju siis turustatakse igas apteegis?
Öuudne! ma ütleks Kärna Ärni moodi.
Lihtlabasest lihasevalust lahtisaamiseks tuleb riskida südameinfarkti või ajuinsuldi külgepookimisega.
Või tursetega jalgades, näos...
Nonoh, ega ma tursk pole!
Samas hmm... kui mõelda, et iga naise unistuseks on saada suure ja jämeda keskmise jalaga mees, siis polegi asi naa hull.
Lugesin veel, et antud leevendi manustamiseks peab rohket vett tarbima.
Kuskilt ei lugenud ma välja, et kui palju siiski?
Klaasitäis?
Pool liitrit?
Liiter?
Ämritäis?
Viimasel juhul olen ma juba hobune.
Ihahhaaa...
Eelmisel nädalal olin sisuliselt sääskede meelevallas.
Kuradima palju oli neid.
Pärast süga nagu potoksit täissüstitud peanuppu verele.
Samas avastasin endal olevat nahaalust kiipi kõrva taga.
Kes kurat selle sinna istutas?
Nii et sääskedele tänud, muidu ei oleks ma teada saanud, et mul mingi võõrkeha kolpa on sattunud.
Peale selle pean tänama sääski veel selle eest, et nad ei lasknud mul palja ülakehaga ringi liikuda. Muidu oleksin nahavähi saamise riskirühmas, eriti nüüdses intensiivses päikesekiirguse mõjusfääris.
Aitab küll!
Egas mul muud üle jäägi, kui tuleb hakata kommuunilugu kribama...
24.5.11
Nigu Strap oma käkaskaelaga...
Labels:
ajuhiiglase mõttemülgas,
bio-logic,
iroonika,
mina ja mu loomad,
PuPu
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Heh, meenus kunagine terviseentsu tõlkimine, kus pea iga tõve peatükk lõppes sõnadega "haiguspõhjustaja pole teada" või vähemalt sarnase mõttega.
Tegeldaksegi vaid sümptomaatilise "raviga". Samas naerdakse välja kõik tuhandete aastate vanused hiina ja kodumaised raviviisid, mis keskenduvad või vähemalt püüavad sihtida haiguse põhjust.
Mulle meenus, et keskajal tegutsesivad juroopas alkeemikud...
Ju siis on nende mentaliteet jurooplases nii kinnistunud, et nad ei viitsi tõde otsida, muidu võib jo kerkovande alla manduda.
:)
Postita kommentaar