Õdaq tagasi sõites polnud Tõusu tõusul plönnipenidest haisugi.
Selle tabasin ma oma haistmisaparaadiga ärr.
On ikke ohmud – laubasel päeval tööl, samas kui enamik puhkab.
See vist ongi põhjus, miks mupolased tigeduse välja valavad higi ja verega oma leiba väljateeniva töörahva pääl.
Tõusu langusel meenus, et enne Statoili seisab maja nimega Kaamos.
Oi kulla Kaamos, kas tõesti sinu tare?
Ainult, et muruplatsi küll ma ei märgand. Mõisast röökimata...
Küll aga oli kolm aastat tagasi seal üks kasiino.
Ületasin ristmiku ja hakkasin laisalt kulgema. Senikaua kuni üks kena naisrattur pani must ette. No kuidas siis todasi tohib asja jätta? Panin kolmanda käigu sisse ja tuhisesin talle järele. Enne Järvevana teele jõudmist olin tal kannul, kui silberauto manu tast ette kimasin. Nüüd pold mul muud kui kihutada Ümerale... ptüi, Ülemistele ikke.
Perroonil seisis juba paarkend inimest, kui mina kohale suvatsesin ilmuda.
Edasine oli kökimöki – ootasin särtsuruuna.
Aegviidus ma kaua ei molutand. Panin ajama. Aga kui jõudse jänedale, siis mõtsin, et pean hoogu kinni ja keeran musta täku talli manu. Mõtlesin sealt veidi kerget kehakinnitust saada. Sinder oli reserveeritud. Raisk...
Edasi sõites olin nagu Nipernaadi. Mõnus heinamaa lehk, haljendavad põllud, sinitaevas...
Täiuslikumat lõppu ei oleks osanud sellelt päevalt oodatagi.
Peas hakkas kummitama üks viis.
Kui siit pilve piirilt alla vaatan
üle õitsva Eestimaa...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
12 kommentaari:
Tuu majake vist... ;)
Kinnitissõna: nophrear, pääaegust nigu no fear...
Ma tänan, ma tänan, poleks vaja olnud - lausa maja...!
Järgmine kord palun ratsamonumenti või muud sarnast :)
Kui jutt läks Aegviidule ja Jänedale, siis mis mul öelda on? No see Eestimaa on ikka nõnna pisike nagu sinepiiva, ütle nüüd!
Seesamune jeh :D
Kaamos - oled sa mõeld sellele, et kui riigikord muutub, siis tõmmatakse ratsamonument vihase rahva poolt taas maha, aga maja jääb... rahvas ütleb, olgu riigikord mis tahes, ikka: Kaamose maja, umbes nii nagu Schnelli tiigid või Patkuli maja
:D
Ma seda mahakiskumist ise vist ei näeks ju, sest reeglina on nii, et kui kellegi ratsamonument maha kakutakse, tõmmatakse monumendi ratsaniku modell oksa. Kui ta veel sel ajal elus on või nii.
Tahan monumenti! Ja sealjuures juhin tähelepanu, et hobuse osas ma esinemast keeldun!!!!!!!
(Piisas omanimelise maja nägemisest ja koletis on sündinud :D)
Muideks. Sinepiiva polegi nii pisike. On palju väiksemaid seemneid.
Jah, nii on. Ja Eestimaa pole ka NII pisike, on veel pisemaid kohti maakeral.
...ja pimedaid soppe universumis.
:D
Tahad end monumenteerida?
On ikke tahtmine, nigu keisrinna...
Küsin huvi pärast, kas sel majal oli nii suur vägi? Isegi suured jumalad pidid ootama, kui miskit hakkas muutuma...
Ma isegi ei tea ju mis maja see on, ei viitsinud guugeldada ega midagi. Lihtsalt edevus lõi välja nagu leetrid või läkaköha. Põen läbi ja jupp aega jälle hooleta :D
Mulle meenus alul, et see maja on kaamose-nimelise firma projektibüroo. Siis koogelmoogeldasin asja läbi ja selgus, et see on hoopis sama firma ehitusdivisjoni peahoone.
Muideks, sa pead vast selle ülemuste man minema ja küsima pisukest toetust, et sa neile väikestviisi reklaami teed...
:D
Piisab, kui teatad soovi raamatut avaldada, küllap nad on nõus trükikulud katma.
:D
muidex, samas majas on üks käremaruvahva asutus nagu "Tüdrukute lihaköök" :P
Ja kasiino pesitseb allkorrusel kah edasi....
Ööögh, see on nagu salajase pordumaja nimi? :P
:D
Postita kommentaar