Igal inimloomal tuleb kord taoline hetk kätte,
kus tal on valikuid langetada otsuseid teemadel:
Mida kuradit ma siin teen?
Kus kurradi kohast läheb mu tee?
Miks mu õlts maha loksub?
Kelle hääl mu kõrvu kostub?
Isiklikult arvan järgmist:
Südamest õige anarhist -
ei ole erakonnameelne
ega ka kahekeelne
lontrus.
Eilaõhtane torm viis voolu loomaaeda.
Ahvid tahtsid ka voolu saada.
Tegid ilmselt ahvikatseid.
Inimloomade peal.
Ohvritest andmed seni puuduvad.
Järelikult lõppesid need edukalt.
Niisamuti võttis äikesetorm mult netiühenduse,
selle eest vahtisin valendavate bittide asemel
looduse raevukat sähvimist ja rahmeldamist.
Läksin bussijaama ootama, et mu fotokas,
mis kolmapäevast Soomemaale putku pani,
mu karmanisse turvaliselt tagasi jõuaks...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Mnjaa... anarhismiteemas olen sinuga kahel käel nõus... ega muud oskagi kommenteerida, kui et kummaline käik tegelase poolt, kes end eesti anarhismiisade hulka julgeb lugeda.
Aga mis tormi puutub, siis ise sa selle välja kutsusid oma eelmises postituses :P
Jah, ilma netita on kurrrrb maailm! :D
Alati mina süüdi! :P
:D
Kusjuures, ma nautisin bussijaamas seda tormilist äikesesähvimist, nägin, kuis tuul keerutas kaks tuulispaska korraga ülesse...
See asi oli köömes selle kõrval, mis mu kunagises kodukülas juhtus: kerkotorn alla kukkus... :P
See ka minu süü: et ma enam kohapääl ei ela ja oma kohalolekuga ei austa ega turva kohalikku sakraalhoonet.
Postita kommentaar