Täna läksin metsa metsa tegema.
Tähendab, et saagima.
Kuivand kuuske.
Nagu plaanis oli.
Lõikasin sälgu sisse ning hakkasin teiseltpoolt vastu saagima pideribani, lõin ka kiilud sisse.
Kõrvalpuu najalt hakkasin langetuslabidat võtma, et aitan kuivikut õige.
Natukene sain õiges suunas kallutada.
Siis tundsin, et miski on mäda.
Kurat, oligi – kuusk seest mäda.
Lõin kiilud soonest välja ja labidagi alt ära, et vaatan veits, kuhu suunas ta üritab langeda.
Ja langeski kuivik hoopis teisele poole.
Ei mina hakand enam juurdlema...
Tõmbasin sae uuesti käima ja laasisin oksad ning tagasi tulles tükeldasin tsirka poolteise- kahemeetristeks palkideks.
Küttepuu...
Seejärel haaratsiga korjasin palginotid ühte hunnikusse.
Siis kaesin kändu - seest puhta mäda.
Pole ime ka, miks langetuslabidast ja kiiludest abi polnd...
Pikemalt polnd aega enam mõtiskleda...
Peenemad notid kelgule ning vedisin sügavas lumes sumbates ja higi välja pressides kodutanumale.
Et värskest õhust saab mürgituse, ei hoolinud ma tollest.
Läksin suusakeppidega tagasi ja tampisin kelgutee laiuse lund kokku.
Eks siis homme teen mõned pildid kah, kui meeles seisab.
20.1.11
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar