Siht on kadunud

Nagu ka tahegi.

Kuna ma pole oma teadaoleva elu tülitanud ei psühhiaatrit ega psühholoogi, siis vaevalt ma ka edaspidigi nende ajutohtrite aega kulutama kipun.
Arvata on, et hakkan väikestviisi oma mõttelõngu harutades plangutagusesse sättima.

Mu esimene androidikatsetus

Et ma ära ei unustaks, siis eila ja täna sai veidi androidiga tutvust tehtud.

Oh ei, ma pole muretsenud omale ühtki android-mölahvööni ega tablette, nagu tänapäeval millegiperast tahvlikesi nimetatakse. Pole ma ka laenanud-röövinud-pätsanud... kellegilt noidsamu nuhkvarandust. Pigem asi siuke, et distrovalvurite lehel oli uudisnupuke - androidi saab ka jooksutada tavalises raalis, seda küll reliisikandidaadina, misse tähendab jämedas laastus katsetustulemuse-vahepeatusena, mille käigus oodatakse tavakasutajatelt ja katsemeeskonnalt kasutuse käigus vastukajana bugivugisid, mida saaks parandada.

Tõmbasin iso alla ning siin oli mul esimene dilemma. Kas tasub plaati selle pea alla 300 megase faili peale raisata? Otsisin sahtlipõhjast üles ühegigase mälupulga, mis oli sellisteks erinevate linuksidistrode katsetamise otstarbeks kunagi ostetud ning unetbootiniga ajasin androidi pulgale.

Millegipärast ei tahtnud android üles tulla, kuigi sai neli korda proovitud. Viiendat enam ei viitsinud, kuna laiskus sai must võitu.

Võtsin prooviks asi platele kõrvetada. Seejärgi puutisin androidi üles. Esimese asjana tahab see imeloom mult andmeid, aga mitte selliselt nagu tavalised linuxilised seda teevad.

Kõigest järgemööda:

________________________________________

Android-x86 Live & Installation CD 4.4-RC1

________________________________________

Live CD – Run Android-x86 without installation

Live CD – VESA mode

Live CD – Debug mode

Installation – Install Android-x86 to harddisk

__________________________________________

Mina muidugi käivitasin tutvumise faasis esimese valiku, kuigi oleks võind ka automaatselt lasta masinal toimetada, aga kuna olen liig laisk ootamaks 60 sekundit, siis vajutasin lihtsalt Enter-klahvi.

Peale mõneminutilist ragistamist tervitatakse inglisekeelse „Welcome“-ga.

Ülemist nooleklahvi painavalt kerides „Eesti“ koha peale „Tere tulemast!“ 

NB! Allservas olev „Hädaabikõne“ pole mitte selleks, et sa saad mingisuguse supporti osaliseks. 

Vajutades sinist kolmnurka paremal servas minnakse asjaga edasi, kuigi üks sekund kujuneb ikkagi väga pikaks kätte.

Järgmise sammuna peab „Select Wi-Fi“ valikutest oma koduvõrgu valima.

Võimaluse korral on võimalik selles „skip“ nupuga lihtsalt vahele jätta.

Sellisel juhul kuvatakse inglisekeelne hoiatus koos valikutega „skip anyway“ / „don’t skip“.

Mina vajutasin esimest valikut ning kohe hakati luurama. 

"„Google ja asukoht“ 

• „Lubage rakendustel oma asukoht tuvastada. Selleks kogutakse ja saadetakse googlile anonüümseid asukohaandmeid.“

• „Parema täpsuse ja muude eesmärkide huvides skannitakse WiFi-võrke isegi siis, kui WiFi on välja lülitet.“

Pisemas kirjas on järgmist: Google asukohateenused tuvastavad asukoha täpsemalt ja kiiremalt WiFi ning muude signaalide abil, kasutades selleks sageli vähem toidet kui GPS. Mõned andmed võidakse salvestada teie seadmesse. Andmeid võidakse koguda ka siis, kui ükski rakendus ei tööta." 

Mina võtsin muidugi linnukesed eest ära ja vajutasin all paremal pool asuvale kolmnurgale.

Järgmiseks sammuks on kellaaja ja kuupäeva seadistamine.

Pärast seda tuleb nõusolek anda G teenuste kohta: Nõustute, et tahvelarvuti võib G-lt värskendusi vastu võta ja installida.

Tahvelraali kasutamisele kehtivad privaatsuseeskirjad ja teised tingimused. Lisateave.

Vajutasin taas allparemal asuvale kolmnurgale.

Nüüd on sammud teostet.

Ekraanil suur sinine pall koos kirjaga:

Tere tulemast!

Tundke end nagu kodus.

Otsisin üles hammasrattakujulise ikooniga seadistused, ühtekomateistjakolmat sai seal muditud.

Pean aga tunnistama, et üpris kiire süsteemi on munandikollane valmis treinud.

Mõnede asjadega pidid nagu ootama nagu lehtede laadimist, kuid siin on vast tegu ilmselt võrgu aeglusega. Samas nagu ülalpool koogelmoogel teavitas, et võib saata kogutud andmeid oma serverisse, seega ei ole hullu miskit. Ahjaa, kuna tegu on reliisikandidaadiga, siis võib ju andestada need aeglusesärgidvärgid.

Kepsu ma ei kasutanud, kuigi võimalusi nagu olnuks. Mul on kuskil gps-i antenn tallel – voolikuots usb-sse ja peakski idee kohaselt olema ka asukohamäärang paigas.

Vägisi hakkab mõte liikuma sinnakanti, et mikrosohvtilt võetakse leib käppade vahelt ärr.

Muidu linuxiliste alt on raske gps-eriprogrammi leida ja kui on mingisugunegi jupike kuskil, siis ei pruugi see töötada. Läbi Wine saaks paljusid windoozaprogramme käitada, aga see pole ikkagi tuu.

Kellele mõeldes õieti seesinatine personaalraali android kokku on pandud?

Minu mõte viib kaugsõidusohvrite manu.

Ilmselgelt on neil läpakas kaasas – paljudel siiski windows XP-ga. 

Nüüd saavad tasuta jooksutajaprogrammi manuliseks, misse töötab ilma vindovsijuustuaukudeta.

Tuttav kujundus samuti – android nutihvöönidel erinevust polegi.

Kui peljatakse liig palju nuhkimise seisukoha pealt, siis android telehvon on niiehknaa taskus – vahet pole, kas rüperaalis või nutihvöönis, kuigi jah, tänapäeval raali ikkagi peldikusse ei tari.

Üks nipp tasub äramärkimist – kui raali välja lülitada, siis nuppu ei kuskil.

Tuleb minna seadistustesse, sealt kimage allaotsa välja, kus on kirjas „välja lülitamine“.

Esimesel korral otsisin seda taga, võtsin siis aku tagant ja voolu võrgust.

Mu katseeesli andmed kah: Asus 901 EeePc, mis teatavasti on 1,6 GHz Atom prose ja 1GB mäluollusega.

Plaati kärsatas ja jooksutas Lite-On eSAU208. 

Streikis - Verbatim 1GB mälupulk, mis ilmselgelt on vastuluure kogemusega.

Tasaselt vaibuv tuhin

Nüüd juba üle kuu aja tagasi keeras mingisugune ideejupike mu nagu hullukslännu mehikese teatud tüüpi naise sõrme ümmer, uputades mu üleni kaunilt lehkavasse suitsusesse kloaaki ning hoides oma lummuses, et pole saanud toda teemat edasi aretada. Lõplikust punktist ei tahagi ma ühte ega teist-kolmat kõssata.
Pigem tajun, et too tuhin vaibub.
Lihtsalt...

Üks kiire ajatapmise tegu on käsil

Ei paku see elu mulle ühtki rahulikku hetke nautimiseks.
Pole ime ka, kui tullakse ühel päeval pooleliitrise 80-kraadise hortsiga minu manu väitega, et lahjemaga ei tasuvat ennast näole anda, misse on ka tõsijutt. Kondipehmendajast on siin hädasti vajaka. Paraku ei saa enam ilma selleta läbi. Ei, ärge saage valesti aru – pole ma ühti kohalikuks parmuks muutunud. Ehkki eitav suhtumine viitab tänapäeva karmile tegelikkusele viidates süveneva alkoholismi puudele. Noh, ega ma pole mingi kapijota, kes poeb värisevi koibade najal peitu, et keegi ei näeks, mida ja kui palju rüüpan.

Üleeila aga olid peied – sügelise lemmiklooma matused.
Matsime teise metsa vana leinavormis õunapuu alla.
Ei salga, tõesti võtsin peielauas paar pitsikest jäägermeistrit.

Eila – jälle tuli pudeliga külaline, sedakorda kodusiidriga.
Ei, me ei tähistanud Tarbatu Rahu aastapäeva, kuigi sügaval sisemuses ma alateadlikult võtsin ka selle auks. Samuti kummutasin Põlva rahu osaliste terviseks paar pitsikest.
Aga tähistasime varakult mu väärakat vananemist.
Õhtul hilja astus läbi õepoeg, kes tõi Võrumaalt paki.

Täna ei võtnud miskit.
Noh, homseks tuleb ka midagi jätta.
Vaat, siis on õige päev võtta...

Mis teil seal persest küll närib?

Nonoh, munakollane, kas tõesti teeb see pidev lolluste kokkuviimine tarkuste pähe konto kasutamise keerulisemaks kui oinasarv seda on?
Opera veebilehitsejaga bloggerisse logides lööb mulle ette järgmine kiri:

Javascript


ERROR: Possible problem with your *.gwt.xml module file.
The compile time user.agent value (gecko1_8) does not match the runtime user.agent value (unknown). Expect more errors.

Meenus, et see gwt on varemgi ette keksinud, aga toona imepeenikeses kirjas, et mina ei viitsinud kuhugile teatada. Elementaarne olnuks inglise keeli seda teha, kuid minul on sellega niigi raske toime tulla.  Võinuks ka maakeeli kirja panna, aga kes seda munakollase tõlget kunagi kasutanud on, mõistavad, et too ajab asjast arusaamise rohkem segasemaks...
Ausalt üteldes varem oli asi palju lihtsam, nüüd viiakse progressi nimel ja kasutusmugavuse tõstmiseks igatsugu uuendusi sisse ning seepärast vast need kokkupõrked ka aina rohkem välja tulevad, sest nad ei taha ühilduda varasema koodiga.
Imelik veel seemanu, et tuusama Opera pidi kuulu järgi kasutama sama mootorit, mis Google’i enda sirvik Chrome.
Ei taha hõisata veel, aga tulirepsiga pole antud probleemi täheldanud.

Hakka või plöögast loobumismõtteid veeretama.

Imelik

Imelik tõesti.
Kui vägisi ma ka kaine rool püüan olla, on pea tühi, et anna aga olla.
Aga niipea, kui vastu tahtmist rüüpan mõne sõõmu kangemat, on mu peakolus koheselt häid ideid tulemas.
Nõnda nagu mul viimasel ajal on välja kujunenud.
Käisid mul külalised. Niisama targalt kui tulid, läksivad nad ära – nad ju ülikarsklased, mitte sõõmugi ei võta nad suu sissegi, kuigi üks võinuks muga kokku lüüa, aga ta oli teiste sõidutaja. Teistel polnud juhilubegi.
Minu eetika ei luba üksi teiste seas juua, lihtsalt peab olema paariline, kellega kokku lüüa.
Seega – jutt ei jooksnud ega möla hiilinud.
Polnud paar päeva vahepeal aega ka sellele mõelda, kui eila võtsin ühe punnsuutäie hästi kanget koduõltsi peale metsatööd. Noh niiöelda – preemiaks. Täna hommikul ärgates oli mul üks idu peakolus tärkamas. Võtsin ja panin paar ridagi kirja, et meelest ei ununeks. Päeva edenedes küpsetus ajukeemia saadus juba enam-vähem toorikuks, mida ma kohekohe kirja hakkan panema.
Seni lödisege ja kannatage.
Las pärm teeb oma töö...

Nojah...

Ma eeldan ajakirjandust omale kottu tellides, et saan mingit kasulikku teavet oma kolba sisse.

Keda kotib mingisuguse tegelase hingevaakumine?
Mind mitte...
Lõpetage igasugune jura ärr ja laske ometi inimloomal paraneda.
Ikka peab mingi mõttetu inimese veel mõttetum ning mittemidagiütlev kribatükk ehtima klikimasinat.
Ma pole kursis, kas need klahvidest väljaimetud spermatükid on ka Ferrari-nimelise firma kinni taotud, aga mulle siiski tundub, et eksilmameistri saatusest kribavad ajudeta imbetsillid loodavad üksmeelselt – ühel päeval seisab neil avaras garaažis tulipunane ferru.
Kui kuvapilte kaeda, kus mingisugusest suveniiripoest ostetud odavailmeliste sallide ja ürpidega kaetud inimloomad seisavad kallil tööajal plakatitega kuskil haigemaja ees, siis mulle jõuab kohale, et need isikud hoopis protesteerivad millegi üle.
Ega mina toda võõramaakeelt mõika.
Paberlehest pole ka ammu midagi lugeda – reklaam reklaamis kinni – asjalikku kohalikku eluolu tutvustavat mölinat pole enam ollagi, kuid võõramaa kuulsuste jaoks on ruum alati olemas.