...Jätkan siis.
Juhul, kui ma töötuks reganud, tulnuks mul kord või paar kuus näidata enda larhvi ametnikule, kes eluneb-töötab tavaliselt linnas.
Minul kui vallaääre elanikuna on piinav see teekond ette võtta: kõigepealt tuleb vaadata, et õigeks ajaks (veel toimivasse) bussijaama, mis asub 7 kilomeetri kaugusel, jõuaksin. Seejärel jõuda bussiga 8000 meetri kaugusele linnalevisse, et seal teise bussi peale hüpata, sõitmaks maakonna keskusesse. Mis asub ca 20 miili kaugusel. Sealgi tuleb pool tundi ekselda uulitsatel, leidmaks õiget kohta.
Kui ma kohale ükskord jõuan, on peaaegu lõuna käes. Ja rahakotti on kah üsna palju luhvtitatud.
Selle rahanutsu, mille ma sõitudeks kasutasin, oleksin võinud targemalt ära kasutada.
Ametimees ka inime, tahab süüa lõunat. Kui kord lõuna läbi saab, järjekord on üksjagu suur, siis minu buss on läinud.
Jabur on see, et näitad oma molu ameti-inimesele ära ja tema küsib paar küsimust ning paneb kuskile linnukese... Ja ongi kõik.
Selle 10 minuti pärast raiska terve päev kohaleilmutamiseks.
Ahjaa, unustasin.
Selle 10 minuti sees ametnik annab paberilipaka ja palub minul, kui töötul järgmise nädala sees kuskile linnaparki koristama minna.
Ähvardades võtta selle töötu piskugi ära.
(järgneb üsna pea)
5.1.10
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar